|
|
|
| Luuletaja ja prosaist. Kümnekonnast siiani ilmunud raamatust moodustavad luulekogud suurema osa, kuid Viidingu novellikogu “Püha Maama” (2008) kinnitas tema arvestatavust prosaistina. Viidingu luulelaad ja suhtumine ilukirjandusse on selgelt eristuv, eelkõige seetõttu, et ta luule on selgelt sotsiaalkriitiline, erinevaid ideoloogiaid ja stereotüüpe käsitlev, tihti nendega lausa metoodiliselt võitlev, aga ka seetõttu, et selles puudub taotlus meelt mitte lahutada, vaid – nagu on öelnud luuletaja Jürgen Rooste – lahata; teha teadvusse lõikeid justkui kirurginoaga, mille jäetud haavad on mõeldud valusalt ja aeglaselt paranema. | | |
L, 8. mail kell 18:00
| Vabaduse väljakul |
|
|
|
| Elo Viiding | EESTI
| | | | Värskeim teos | | |
| Meie paremas maailmas
Tuum, 2009
“Iroonia ja detailideni läbimõeldud tekst on Viidingu kaubamärgid. Ta loob justkui näilise kergusega kujundeid, mis |
on vastuhakk igapäevasele loosunglikkusele, nii et ühiskond jääb lugeja ette alasti.”
Kristel Kiigemägi, Eesti Päevaleht, 5. juuni 2009.
„Elo Viiding ei anna end lugejale ega kriitikule niisama lihtsalt kätte, ta ei kirjuta meile selleks, et me meel oleks lahutatud või et katarsis saaks garanteeritud läbi igavese ilu lunastuse. See pole kunagi olnud tema cup of tea. „Meie paremas maailmas” on vastuhakuline, isepäine tekst, neljast luuletsüklist koosnev torge sinna kõige hellemasse kohta, noh, ütleme, ribide vahele.“
Jürgen Rooste, Sirp. 5. juuni 2009. |
|
|
![orig](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti6bd3.html?pilt=../img/184.jpg&h=287&w=188","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=188,height=287"))