|
|
|
| Luuletaja. Avaldab harva, kuid alati suurt tähelepanu pälvivalt. Tema luulekogu „2004“ (2004) peetakse taasiseseisvusaja üheks kõige olulisemaks eestikeelseks ilukirjandusteoseks ning see pälvis ka Kultuurkapitali luuleauhinna. fs-i stiil on lakooniline ja pealtnäha lausa kõneline. Väljenduslikku ökonoomsust võimendavad autori hoiakud ja põhiteemad: urbanistlik üksindus ja isoleeritus, hirm vaimse tasalülituse ees, eksistentsialistlik maailmavaade, iroonia ja selle all hõõguv lähedusevajadus. fs on ka üks neid harvu luuletajaid, kelle välimus ja imidž on kriitikutele ebaharilikult suurt huvi pakkunud. Põhjapaneva käsitluse fs-i loometeest on kirjutanud kirjandusteadlane Mart Velsker („fs, François Serpent, Indrek Mesikepp ja teised“. Vikerkaar 2010 / nr 1-2). | | |
| L, 8. mail kell 17:00 | Vabaduse väljakul | | | |
|
|
|
| Alasti ja elus
JI, 2008
„2004” oli raamat, millega autor tegi järsu hüppe oma laadi ning hoiaku terviklikkusse ja selgusse. Samas ilmutas see ka monotoonsust ja mono-maanilisust — kusjuures tuleb möönda, |
et need omadused ilmselt kuuluvad vastava laadi juurde ning neid saab võtta esteetilise ja kommunikatiivse koodi osana. „Alasti ja elus” on mitmekülgsem ja mingil moel lahedam, kuigi põhilised tunnused on samad. Võib-olla tuleneb mulje sellest, et ehkki fs-i luule on olnud elus ennegi (olgu retoorilise vastandina surnud kunstile või iseväärtusena), on uues raamatus elususe skaala laienemise märke, mingeid endale lubatud juhuslikkusi.
Paul-Eerik Rummo, Looming 2009, nr 4. |
|
|
![orig](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti62e9.html?pilt=../img/264.jpg&h=649&w=400","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=400,height=649"))