in english Mõtteteri...   Maailma sõnad tahavad moodustada lauseid. Gaston Bachelard * Eesti esinejad * Külalisesinejad Tiit Aleksejev Chalice Andres Ehin P. I. Filimonov fs Indrek Hargla Mehis Heinsaar Peeter Helme Aapo Ilves Teet Kallas Maarja Kangro Doris Kareva Andrus Kasemaa Kalev Kesküla Lauri Kitsnik Marko Kompus Igor Kotjuh Hasso Krull Asko Künnap Jaan Malin Merca Olaf Mertelsmann Ene Mihkelson Fagira D Morti Jaan Pehk Carolina Pihelgas Paavo Piik Päär Pärenson Mihkel Raud Birk Rohelend Olavi Ruitlane Tuuli Taul Leelo Tungal Tommyboy Elo Viiding Tõnu Õnnepalu Doris Kareva 1958   Luuletaja ja tõlkija. Kareva luule on fenomen, kuna tema kogud pälvivad mitte ainult kriitikute tähelepanu ja olulisi auhindu, vaid tõusevad ka raamatumüügi edetabelitesse ja püsivad seal mõnikord väga kaua – luule puhul harukordne tulemus. Selle põhjuseks võib pidada Kareva filigraanset keeletaju, tema luuletused on ühtaegu nii keelemängulised kui ka tunderohked, inimeksistentsi olemust kristalse selgusega sõnastavad. 2008 ilmus Karevalt koondkogu „Deka“. Vähem tuntud on Kareva tegevus tõlkijana, ometi on ta näiteks vahendanud eesti keelde Kahlil Gibrani „Prohveti“, kindlasti tasub tutvuda ka Kareva koostatud ja tõlgitud raamatuga „Rogha Danta. Seitse iiri luuletari“ (2005).   Lingid Nädala autor Doris Kareva   Esinemised festivalil   N, 6. mail kell 17:00 Harju tänava kirjandustelgis L, 8. mail kell 17:00 Vabaduse väljakul Doris Kareva EESTI   Teos   Lõige Verb, 2007 „Essees „Tekstimõnu“ kirjutab Barthes naudinguteksti kriitika võimalikkuse kohta järgmist: „ ... te ei saa midagi ütelda selle teksti „kohta“, te saate rääkida selle treksti „sees“, selle teksti kombel, astuda peadpööritavasse plagieerimisse ...“ Kareva loomingu puhul tundub see paika pidavat – suuremat üldistustaset taotlevaid kirjutajaid panevad ta tekstid enamasti tootma samavõrra luulelist metateksti, olgu tegu siis autoritutvustuse, kirjandusloolise käsitluse või teosearvustusega“. Johanna Ross, Vikerkaar 2008, nr 4-5. © 2009, Kõigi maade kirjanikud