|
|
Populaarne muusik ja saatejuht. Mänginud ja laulnud paljudes bändides ning on praegusel hetkel üks tuntumaid telenägusid ja raadiohääli Eestis. Hoolimata tugevast kirjanduslikust taustast (nii Mihkel Raua isa Eno Raud, ema Aino Pervik kui ka õde Piret Raud on mõjutanud või mõjutamas siinset lastekirjandust ning vend Rein Raud on kirjutanud mitmeid tähelepanu ja tunnustust pälvinud filosoofilisi teoseid) sidus Raud ennast aktiivselt kirjandusega alles hiljuti, kui tekitas nii kultuuri- ja laiemas avalikkuses laineid avameelse ja lennuka mälestusteraamatuga “Musta pori näkku” (2008), mille suurt edu nii müügitabelites kui ka kriitikute seas on hakatud nägema XXI sajandi esimese kümnendi lõpus toimunud mälestuskirjanduse tähtsuse kasvu ühe keskse kinnitusena. | |
N, 6. mail kell 16:00 | Balti Raamatumessil
Nokia kontserdimajas | | |
|
|
|
 |
Mihkel Raud | EESTI
| | Värske teos | |
| Sinine on sinu taevas
Mustvalge Kirjastus, 2010 | | |
| Musta pori näkku
Tammerraamat, 2008
“Raua meetod sarnaneb Martin Amise „Surnud laste”, Ellise „Ameerika psühhopaadi” ja Houellebecqi romaanide omaga. Erinevalt arvukatest kaasaegsetest |
ei usu viimased, et eraelulises või ka ühiskondlikus piiride ületuses ja eelarvamustest vabanemises on midagi ihaldusväärset ning kujutavad järjest räigemat kuju võtvat cool’i elumöllu traagiliselt. Erinevalt Amisest ja Ellisest ei tooda Raud süþee arendamiseks ajuga räigusi. Raud on 80ndate noorukite kujutamisel elutruu; noortejoomingud võtsid sageli vastikumagi kuju. Mu koolipõlve kuuluvad pildid ka veinipurkidega puruks pekstud ja üleujutatud korteritest, kust omajagu olmetehnikat on tänavale loobitud jms. Nii Ellise kui Amise teemaks on inimsuhetesse kaldunud instrumentaalsus, külm vahendlikkus. Ellis ja Amis on Kanti vaimus hoiatajad, kes imevad pastakast jäledaid pilte näitlikustamaks, mis kõik võib juhtuda, kui inimsust ei kohelda eesmärgina iseeneses. Raud ei upu oma teema avamisel võikasse maailma-lammutusse. Ta kujutab lihtsalt teatavat sorti tühjust. See on romantilise mina asjaks iseeneses muutmisel tekkinud tühjus. Uusajal on väga armastatud eelarvamustevaba ja aina enam täiustuva, üha uutele eripärastele saavutustele allutatud isiksuse muinasjuttu. Raud elab selle muinasjutu omaenese kehastuses läbi ja tunneb, et on üha suurema pasa sees.”
Valle-Sten Maiste, Sirp. 5. detsember 2008 |
|
|