|
|
Prosaist ja luuletaja. Mihkelson on vahest kõige olulisem taasiseseisvumisjärgse Eesti romaanikirjanik. Tema auhinnatud romaanid “Ahasveeruse uni” (2001) ja “Katkuhaud” (2007) uurivad Eesti ajaloo, eriti lähiajaloo keerdkäike ja umbsõlmi, eelkõige stalinismi ja metsavendlusega seotud sotsiaalseid ja psühholoogilisi traumasid. Laiemas mõttes käsitlevad Mihkelsoni eepilised teosed mäletamisega ja tõe kättesaamatusega seotud probleeme. “Ahasveeruse und” on nimetatud nii XX sajandi viimaseks kui ka XXI esimeseks suureks romaaniks. Kuid Mihkelson on kirjutanud ka enne XXI sajandit, luuletajana debüteeris ta 1967 ning lisaks muudele pärgamistele on ta võitnud kaks korda ka Juhan Liivi luuleauhinna. Tema luulet koondab 2005 ilmunud “Päevad on laused”. | |
P, 9. mail kell 12:00 | Niguliste kirikus | | |
|
|
|
Ene Mihkelson | EESTI
| | Värskeim teos | |
| Katkuhaud
Varrak, 2007
„Romaani käigus hoidvaks „vedruks“ on minategelase dialoog Kaaraga, mida ajendab jutustaja soov teada saada, mis tema isaga 1950. |
aastate alguses tegelikult juhtus. Selle kõrval leidub tekstis mitmeid muid kihistusi, mille seast tõuseb esile küsimus baltisakslaste ja eestlaste vahekorrast. /---/
„Katkuhaud“ on ootamatult sarnane Mihkelsoni eelmise, 2001. aastal ilmunud romaaniga „Ahasveeruse uni“. /---/ Pisut liialdades võiksime väita, et tegemist on ühe ja sama ainese kaks korda läbikirjutamisega. Kui nii, siis on „Katkuhaud“ „Ahasveeruse unega“ võrreldes ilmselt paremini õnnestunud.“
Jaan Ross, Vikerkaar 2008, nr 1-2 |
|
|