in english
Mõtteteri...
 
Maailma sõnad tahavad moodustada lauseid.

Gaston Bachelard
* Eesti esinejad
* Külalisesinejad
Tiit Aleksejev
Chalice
Andres Ehin
P. I. Filimonov
fs
Indrek Hargla
Mehis Heinsaar
Peeter Helme
Aapo Ilves
Teet Kallas
Maarja Kangro
Doris Kareva
Andrus Kasemaa
Kalev Kesküla
Lauri Kitsnik
Marko Kompus
Igor Kotjuh
Hasso Krull
Asko Künnap
Jaan Malin
Merca
Olaf Mertelsmann
Ene Mihkelson
Fagira D Morti
Jaan Pehk
Carolina Pihelgas
Paavo Piik
Päär Pärenson
Mihkel Raud
Birk Rohelend
Olavi Ruitlane
Tuuli Taul
Leelo Tungal
Tommyboy
Elo Viiding
Tõnu Õnnepalu
Mehis Heinsaar
1973
 
90ndate lõpu kirjandusliku põlvkonna ehk eredaim esindaja. Alustas kirjandusliku rühmituse “Erakkond” ridades, kuid tõeliseks läbilöögiks kujunes aasta 2001, mil Heinsaarelt ilmus kaks fantaasiarikkaid tegelaskujusid ja pööraseid sündmusi tulvil raamatut – novellikogu “Vanameeste näppaja” ning omavahel seotud proosalaastude kogu “Härra Pauli kroonikad”. Esimene võitis Betti Alveri auhinna parima ilukirjandusliku debüüdi eest ning mõlemad raamatud tõid Heinsaarele ka Kultuurkapitali proosapreemia. Heinsaare tähelend novellimeistrina on jätkunud ka hiljem, Kultuurkapitali preemia sai ka tema teine, eelmistest mõnevõrra mõtlikum ja poeetilisem novellikogu “Rändaja õnn” (2007). Eelmisel aastal debüteeris Heinsaar luuletajana.
 
Lingid

 
Esinemised festivalil
 
P, 9. mail kell 12:00Niguliste kirikus
  
orig
Mehis Heinsaar
EESTI

 
Värskeim teos
 
orig
Sügaval elu hämaras
Verb, 2009

“Seda raamatut lugedes oli mul ajuti tunne, nagu oleks selle kirjutanud mitte keegi inimene, vaid üks koht. Tartu linn. Sest
nagu me teame, on Tartu linn vana, mitusada aastat vana luuletaja.
Ja ta kirjutab ikka veel. Ta kirjutas mõistagi Alveri ja Talvikuna ja kõigi nende teistena, ta kirjutab endiselt Indrek Hirvena, ja nüüd siis on ta võtnud kirjutada Mehis Heinsaarena. Vägev vanamees! See tunne on seda huvitavam (kuigi võimalik, et sündinud vaid Heinsaare isikulegendi seotusest Tartu ja Supilinnaga), et need luuletused ei torka silma mitte ainult oma ajalise, vaid ka kohalise määramatuse poolest. Samavõrd kui ükskõik millal, toimuvad need ükskõik kus.”

Tõnu Õnnepalu, Sirp, 12. veebruar 2010.
© 2009, Kõigi maade kirjanikud

admin