in english Mõtteteri...   Maailma sõnad tahavad moodustada lauseid. Gaston Bachelard * Eesti esinejad * Külalisesinejad Tiit Aleksejev Chalice Andres Ehin P. I. Filimonov fs Indrek Hargla Mehis Heinsaar Peeter Helme Aapo Ilves Teet Kallas Maarja Kangro Doris Kareva Andrus Kasemaa Kalev Kesküla Lauri Kitsnik Marko Kompus Igor Kotjuh Hasso Krull Asko Künnap Jaan Malin Merca Olaf Mertelsmann Ene Mihkelson Fagira D Morti Jaan Pehk Carolina Pihelgas Paavo Piik Päär Pärenson Mihkel Raud Birk Rohelend Olavi Ruitlane Tuuli Taul Leelo Tungal Tommyboy Elo Viiding Tõnu Õnnepalu Mehis Heinsaar 1973   90ndate lõpu kirjandusliku põlvkonna ehk eredaim esindaja. Alustas kirjandusliku rühmituse “Erakkond” ridades, kuid tõeliseks läbilöögiks kujunes aasta 2001, mil Heinsaarelt ilmus kaks fantaasiarikkaid tegelaskujusid ja pööraseid sündmusi tulvil raamatut – novellikogu “Vanameeste näppaja” ning omavahel seotud proosalaastude kogu “Härra Pauli kroonikad”. Esimene võitis Betti Alveri auhinna parima ilukirjandusliku debüüdi eest ning mõlemad raamatud tõid Heinsaarele ka Kultuurkapitali proosapreemia. Heinsaare tähelend novellimeistrina on jätkunud ka hiljem, Kultuurkapitali preemia sai ka tema teine, eelmistest mõnevõrra mõtlikum ja poeetilisem novellikogu “Rändaja õnn” (2007). Eelmisel aastal debüteeris Heinsaar luuletajana.   Lingid   Esinemised festivalil   P, 9. mail kell 12:00 Niguliste kirikus     Mehis Heinsaar EESTI   Värskeim teos   Sügaval elu hämaras Verb, 2009 “Seda raamatut lugedes oli mul ajuti tunne, nagu oleks selle kirjutanud mitte keegi inimene, vaid üks koht. Tartu linn. Sest nagu me teame, on Tartu linn vana, mitusada aastat vana luuletaja. Ja ta kirjutab ikka veel. Ta kirjutas mõistagi Alveri ja Talvikuna ja kõigi nende teistena, ta kirjutab endiselt Indrek Hirvena, ja nüüd siis on ta võtnud kirjutada Mehis Heinsaarena. Vägev vanamees! See tunne on seda huvitavam (kuigi võimalik, et sündinud vaid Heinsaare isikulegendi seotusest Tartu ja Supilinnaga), et need luuletused ei torka silma mitte ainult oma ajalise, vaid ka kohalise määramatuse poolest. Samavõrd kui ükskõik millal, toimuvad need ükskõik kus.” Tõnu Õnnepalu, Sirp, 12. veebruar 2010. © 2009, Kõigi maade kirjanikud