in english Mõtteteri...   Maailma sõnad tahavad moodustada lauseid. Gaston Bachelard * Eesti esinejad * Külalisesinejad Tiit Aleksejev Chalice Andres Ehin P. I. Filimonov fs Indrek Hargla Mehis Heinsaar Peeter Helme Aapo Ilves Teet Kallas Maarja Kangro Doris Kareva Andrus Kasemaa Kalev Kesküla Lauri Kitsnik Marko Kompus Igor Kotjuh Hasso Krull Asko Künnap Jaan Malin Merca Olaf Mertelsmann Ene Mihkelson Fagira D Morti Jaan Pehk Carolina Pihelgas Paavo Piik Päär Pärenson Mihkel Raud Birk Rohelend Olavi Ruitlane Tuuli Taul Leelo Tungal Tommyboy Elo Viiding Tõnu Õnnepalu Jaan Malin ehk Luulur 1960   Luuletaja ja artist. Avaldanud mitu luulekogu, seni viimane, „Sulle“, ilmus 2003. Malinil on olulisi teeneid eesti sürrealistliku pärandi tutvustamisel (tema isa Ilmar Malin oli tuntud sürrealistlik kunstnik), ta on koostanud kaks eesti kõige tuntuma sürrealistliku luuletaja Ilmar Laabani loomingust koostatud teost: koondkogu „Sõnade sülemid, sülemite süsteemid“ (2004) ning Laabani palindroome ja anagramme sisaldava „Eludrooge ego-ordule“ (2008). Malin kogub ka rahvaluulet, ta on kaks korda pälvinud Eesti Vabariigi presidendi rahvaluulepreemia. Lisaks sellele on Malin tähelepanuväärne luule esitaja, teda huvitab text-sound poetry ehk häälutamine. Mineval sügisel Berliinis „Europa Poetry Slam Days“ raames toimunud rahvusvahelisel Poetry Slam’il pälvis Malin kolmanda koha.   Lingid J. Malini koduleht   Esinemised festivalil   L, 8. mail kell 17:00 Vabaduse väljakul     Jaan Malin EESTI   Värskeim teos   Ilmar Laaban, Eludrooge ego-ordule. Koostaja ja toimetaja Jaan Malin. Eesti Keele Sihtasutus, 2008 „Keelega on kena kummastada, lähiaja eredatest vigurdustest meenuvad näiteks Kaupo Meieli “Eesti elulood” ja Tõnu Kuke kuksiimileksikon (tuletatud autori nimest ja mõistest maksiim) “Peast rase”. Palindroome on hiljuti üsna hulgi tootnud ka Contra, siinkirjutaja eredaim kogemus jääb ilmselt varajastesse kaheksakümnendatesse, mil ajakirja Pikker legendaarses lisas Käkker üllitas kahtepidi samaseid mõtestatud ridu inimene nime elik pigem varjunimega Madis Muhk. Ei suutnud isegi Pikri veteranid enam autorlust meenutada, Veiko Märka oletas Kalju Kangurit. Laaban see ilmselt polnud, tema askeldas toona ju teisel pool raudset eesriiet, samuti ei ole ma korduvale otsimisele vaatamata leidnud Eludroogide-raamatust sõnu oakakao, ebahabe või ajaloosoolaja. Aga kurat teab, kusagil võivad ka need olemas olla, raamatu 450 teksti on ju valitud umbes 5000 seast, mille hulgas, tõsi küll, ka paras ports rootsikeelseid. /---/ Selle kena kujundusega ning põhjaliku järelsõnaga raamatu läbitöötamine teeb ajule head vähemalt sama palju, kui estampgraafika või plaatfotograafiaga tegelemine.“ Aapo Ilves, Areen. 8. august 2008. © 2009, Kõigi maade kirjanikud