Mihhail Šiškin

© Evgeniya Frolkova

Mihhail Šiškin (1961) on vene kirjanik. Ta on üks hinnatumaid kaasaegseid vene autoreid, kes on pälvinud kõik oma kodumaa kesksed kirjandusauhinnad – olgugi et 1996. aastast Šveitsis elav Šiškin on üks tulisemaid Putini Venemaa kriitikuid. 2000. aastal pälvis Šiškini romaani „Izmaili vallutamine“ (1999, e k Koolibri, 2012, tlk Meelis Lainvoo) eest Vene Bookeri preemia. Ohtralt pärjatud on ka „Veenuse juus“ (2005, e k Varrak, 2010, tlk Jüri Ojamaa), teos, mis paljude meelest sobiks esindama Šiškini loomelaadi, sest selles põimuvad postmodernistlik vormimäng ja ajatute teemade siiras käsitelu. Vaatepunktide ja olustiku vaheldumist, kus kirjanik liigub autobiograafilise tausta juurest antiikmaailma ja tagasi, võimendab tema tegelaste usutav tundemaailm. Viimase kirjeldamisel paistab silma „Kiri sinule“ (2010, e k Varrak, 2013, tlk Veronika Einberg), mida võib vabalt lugeda vahetu ja tundelise armastusromaanina, kus ei hoolita ei sõjast ega lahusolekust. Armastusel on Šiškini omamaailmas möödapääsmatu koht, kuid nagu paljudel vene kirjanikel enne teda, moodustab see osakese suuremast vaimust, mis võimaldab põgeneda vangistusest seinale joonistatud purjekaga ning leida oma sünnimärke armastatu kehalt.