Vladimir Voinovitš (1932) kuulub nende 20. sajandi vene kirjanike plejaadi, kes pole lasknud nõukogude inimvaenulikul absurdil enda vaimu murda ning on kasutanud viimase karastamiseks naeru ja huumorit. Olgugi et Nõukogude Liidu oludest ja poliitikast innustust saanud satiirilise kirjanduse hulka kuuluvad sellised meistriteosed nagu Mihhail Bulgakovi „Meister ja Margarita“ või Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi „12 tooli“, paistab Voinovitši looming nimetatud pärandi taustal eredalt silma. Enim tuntud on muidugi tema romaaniseeria „Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused“ (eesti k Tänapäev, 1. osa 2014, 2. ja 3. osa 2015, tlk Jüri Ojamaa), mille nimitegelase, „Venemaa Švejkiks“ hüütud lihtsameelse sõdurpoisi elu ja juhtumiste kaudu kirjeldatakse totalitarismi absurdi selle eri tahkudes – nii sõjas kui rahus, nii tares kui vanglas – ning antakse muuhulgas teada, et Stalin oli geograaf Nikolai Prževalski ja Prževalski hobuse järglane. Sestap ei tasu vist üllatuda, et teos ilmus tervikuna esmakordselt 1975. aastal Pariisis, kirjaniku kodumaal oli selle saatuseks levida mõnda aega samizdatina. Voinovitš on jõudnud ilma jääda ka NSV Liidu kodakondsusest, mille Mihhail Gorbatšov talle 1990. aastal tagasi andis.
Eesti lugejale peaks Voinovitši looming olema teada juba aastakümneid – kirjaniku esikjutustus „Meie elame siin“ ilmus 1962. aastal Loomingu Raamatukogus (tlk Harald Lepik). Mainida tasub veel sapist düstoopiat „Moskva 2042“ (1987, eesti k Kiil, 2011, tlk Annely Pekkonen). Romaani tegevus leiab aset kommunistlikus Moskorepi riigis, mille pealinn on ülejäänud riigist müüriga eraldatud. Voinovitši ühtaegu vaimukas ja kibe sotsiaalne närv ei püsi ainult raamatuveergudel – 25. veebruaril 2015 kirjutas ta Ukraina sõjaväelenduri Nadija Savtšenko vangistamise asjus terava avaliku kirja Vladimir Putinile, mehele, kes annab parasjagu inspiratsiooni tulevaste põlvede Voinovitšidele.
Vladimir Voinovitšiga on võimalik kohtuda Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1) 6. septembril kl 18, kus temaga vestleb ajaloolane David Vseviov. Vestlus toimub vene keeles, eestikeelse sünkroontõlkega. Kohtumine toimub koostöös Avatud Eesti Fondi ja Eesti Kirjanike Liiduga.