Jānis Joņevs (1980) on läti kirjanik, kes pälvis suurt tähelepanu oma debüütromaaniga „Jelgava 94“ (e k 2017, tlk Mikk Grins), mille eest langes talle muuhulgas osaks Euroopa Liidu kirjandusauhind. Teos räägib Läti keskmise suurusega linna noorte elust 1990. aastate keskel. Loo keskmes on igasugust alternatiivset muusikat, aga eriti hevirokki kuulavad tüübid, nende seiklused ja üleelamised, mille humoorikus liigitub üsna sageli halenaljakaks, olgugi et autori pilk pole kunagi põlglik – seda kindlasti ka tänu romaani osaliselt autobiograafilisele elemendile. Hevimuusika fantaasiarikkus ja elukaugus vastandub argisuse all vaakuva, rõhuvalt kõrvalise linnakese reaalsusega. Nagu ikka, põrkuvad nendegi noorte tüüpide elus unistused ja reaalsus. „Jelgava 94“ on hoolimata tõsiasjast, et see keskendub ühele kitsale subkultuurile – või äkki just tänu sellele? – leidnud palju fänne ka Eestist, kellel on võimalik Joņevsiga kohtuda, kui temaga vestleb kriitik ja hevifänn Tristan Priimägi.