Katrina Kalda (1980) on eesti juurtega prantsuse kirjanik. Kalda esikteos kannabki nime „Eesti romaan” („Un roman estonien“, 2010, e k 2011, tlk Anti Saar), mis ammutab inspiratsiooni 1990. aastate Tallinna ja Eesti õhustikust. Autobiograafiliste sugemetega on ka Kalda teine romaan „Jumalate aritmeetika“ (e k 2013, tlk Anti Saar) – raamatu peategelane Kadri Raud läheb koos emaga 1980. aastate lõpul Eestist Prantsusmaale, hakates tundma huvi oma Eestisse jäänud suguvõsa mineviku vastu. Kalda värskeim romaan „Maa, kus puudel pole varju“ (e k 2017, tlk Anti Saar) aga näitab autorit uuest küljest – tegu on praegusel ajal vägagi aktuaalse düstoopilise looga, mille tegevustik ei toimu enam Eestis, vaid nimetus maailmas, ühe keelatud linna läheduses asuval Tasandikul, mille elanike rutiin seisneb Linna toitmises ja selle jäätmete sorteerimises – seega on tegu looga võimust ja rasketes oludes vastupidamisest. Nagu moodsas romaanis ikka, on siingi esiplaanil tugevad naiskarakterid. Katrina Kaldaga vestleb kirjanik ja tõlkija, prantsuse kirjanduse asjatundja Indrek Koff.

Katrina Kalda saates “Ringvaade”

Intervjuu Katrina Kaldaga ajalehes Sirp