© Dmitri Kotjuh
| Title: | Content: |
|---|---|
| Time of Event: | |
| Venue: | Tallinna Keskraamatukogu (see on map) |
| Programme and Format: |
|
| Original language: | eesti keeles |
| Add to Calendar: |
|
On üsna harjumuspärane eristada loodust ja kultuuri – see aitab inimestel tõmmata piiri enda ja teiste liikide vahele. Selle käigus võib sageli ununeda enesestmõistetav: inimene on ise osa loodusest ning inimühiskond on lihtsalt üks looduse variatsioone. On kummaline mõelda, et väliselt tundub inimkond liikuvat ülejäänud loodusest üha kaugemale, kuigi teaduslike avastuste valguses ilmneb, et inimeste ja teiste liikide vahele polegi nii kerge piire tõmmata. Näiteks delfiini aju teatud osad on palju keerukamad kui inimesel – see lubab delfiinidel kasutada helidel põhinevat kommunikatsioonivormi, mida võib nimetada keeleks ja üksteist näiteks nimepidi kutsuda. Mis meid siis teistest liikidest õigupoolest eristab? Ja kas ongi vaja meid eristada? Äkki olemegi oma mõtlemises teistest eluvormidest liiga kaugele nihkunud, mis lubab meil kasutada süümepiinadeta loomi toiduainete- ja ilutööstuses ning meditsiinis, valmistada neile piinu, et vähendada meie omasid? Looduse mõju kultuurile ja kultuuri mõju loodusele arutavad folklorist Marju Kõivupuu, luuletaja ja filosoof Hasso Krull ning kunstnik Peeter Laurits.
Ruum: suur saal
