Luulemissa

© Dmitri Kotjuh
Pealkiri: Sisu:
Toimumisaeg:
Toimumiskoht: Niguliste muuseum (vaata kaardil)
Külalised:
Kava ja formaat:
Lisa oma kalendrisse:

Kui täpne olla, siis Niguliste polegi kirik, olgugi et ta näeb kiriku moodi välja, tegu on hoopis keskaegse ja varauusaegse kunsti muuseumiga. Seegi asjaolu annab märku, et Niguliste hoonel on seljataga kirev ja dramaatiline ajalugu. Luterlikust pildirüüstest pühakoda küll pääses, kuna kiriku lukud valati sulatina täis, ent Teise maailmasõja tuli sai hakkama sellega, mis usupuhastajatel tegemata jäi. Leegid on rüüstanud Nigulistet korduvalt, viimati 1980. aastatel. Ent rüüstamistest hoolimata seisab hoone püsti ja koondab inimesi kontsertidele ning festivali HeadRead ajal ka luulelugemisele. Viimane sobib eelöeldu tõttu hästi Niguliste sammaste vahele – eks seisab luulegi keelerüüste vastu, aitab hoida tallel keele pildirikkust. Sel aastal on esinejate nimekiri eriti uhke. Lisaks väliskülalistele nagu ainult Nigulistes siinse publiku ette astuv norra luuletaja Knut Ødegård (1945) ning mujalgi festivalil oma loomingul kõlada laskvad Kathleen Jamie, James Robertson ja Kirmen Uribe, esineb ka kaheksa silmapaistvat Eesti luuletajat: Eda Ahi, Boriss Baljasnõi, Aime Hansen, Hasso Krull, Carolina Pihelgas, Triin Soomets ja Veronika Kivisilla. Luulemissa leiab aset pühapäeval, 27. mail kl 12.

Kathleen Jamie

Kathleen Jamie (1962) on šoti luuletaja ja esseist. Tema debüütkogu „Black Spiders“ („Mustad ämblikud“) ilmus juba 1982. aastal ning andis selgelt aimu Jamie andelaadist – vajadusest liikuda erinevatel maastikel ja maailmades, asugu need inimeste ümber või sees. Jamie rännakud maailmas kajastuvad nii tema luules kui ka teistlaadi kirjutistes. Jamie on kirjutanud mitmeid reisikirju ja reise kirjeldavaid esseesid, näiteks on ta avaldanud raamatuid oma rännakutest Pakistani ja Tiibetisse. Samuti on ta teinud koostööd teiste kunstnikega, näiteks koos fotograafi Sean Mayne Smithiga sündis 1993. aastal raamat „The Autonomous Region“ („Autonoomne piirkond“), mis jälgib Jaime viibimist Hiinas ja milles autor ühendab isiklikke tähelepanekuid piirkonna ajalooga. Suur osa tema reisikirjadest on kogutud 2004. aastal ilmunud raamatusse „Among Muslims” („Moslemite hulgas“). Jamie auhinnatuim luulekogu on 2004. aastal ilmunud „The Tree House“ („Puuonn“).

Vaata tutvustust

James Robertson

James Robertson (1958) on šoti kirjanik, kes on kirjutanud nii romaane, lühijutte, luulet kui ka lasteraamatuid. Robertson ammutab oma romaanide materjali Šotimaa ajaloost – tema 2000. aastal ilmunud debüütromaanis „The Fanatic“ („Fanaatik“) mängib olulist rolli 17. sajandi šoti presbüterlaste tegevus, järgmise romaani „Joseph Knight“ nimitegelane on samuti ajalooline isik, Jamaikale orjaks müüdud mees, kes pöördus 1778. aastal oma vabaduse saavutamiseks kohtusse. Robertsoni kõige edukam romaan, 2006. aastal avaldatud „The Testament of Gideon Mack“ („Gideon Macki testament“) pöörab fookuse ajaloolt ajatumale küsimusele nagu usk ja suhe Jumalaga. Eesti keeles näeb käesoleval aastal ilmavalgust Robertsoni kõige värskem romaan „To Be Continued…“(„Järgneb…“, 2016, tlk Jüri Kolk). Selle teose tegevus leiab aset tänapäeval, vahetult pärast Šotimaa 2014. aasta iseseisvusreferendumit. Tegu on lõbusa looga, mille keskmes 50-aastase alkoholiga liialdava ajakirjaniku ja inimkeelt kõneleva, Mungo-nimelise kärnkonna mõttevahetus ning rännak mööda kodukanti. „Järgneb…“ on ühtaegu nii raamat kirjutamisest kui ka Šotimaa vaimsusest ja maastikest. James Robertsoniga vestleb kirjanik ja tõlkija Jüri Kolk.

Vaata tutvustust

Kirmen Uribe

Kirmen Uribe (1970) on baski kirjanik, keda ei peeta oma põlvkonna oluliseks hääleks ainult Baskimaal, vaid terves Hispaanias. Uribe 2001. aastal ilmunud esikluulekogu „Bitartean heldu eskutik“ („Seniks ulata mulle käsi“) nimetati „rahumeelseks revolutsiooniks“ baski kirjanduses. Tema esikromaan „Bilbao-New York-Bilbao“ (2008, e k 2017, tlk Merilin Kotta, kes on kirjutanud teosele ka ammendava järelsõna) on eri vormide fragmentaarne tulevärk, mille tegevus leiab aset seitsmetunnise Bilbao-New Yorgi lennu ajal. Lennukis istumine võimaldab autoril mõtiskleda kodumaast, perekonnast, põlvkonnast ning iseendast selle kõige taustal. Läbimurdeteosele järgnes 2012. aastal romaan „Mussche“, mille nimitegelane, Belgia kirjanik Robert Mussche võtab oma hoole alla ühe 19 000-st baski lapsest, kes saadetakse pärast Gernika pommitamist eksiili. Hispaania kodusõda mõjutab ka 2016. aastal ilmunud Uribe kolmanda romaani „Elkarrekin esnatzeko ordua“ („Aeg ärgata koos“) tegevust. Kirmen Uribet intervjueerib Eesti ja Baski koostööd edendava ühenduse „Kaixo Estonia“ kommunikatsioonijuht Eneko Erauzkin.

Vaata tutvustust

Knut Ødegård

© Anna Julia Granberg

Knut Ødegård (1945) on norra luuletaja, tõlkija ja kirjanduselu korraldaja. Tal on ilmunud üle 50 raamatu, s.h. ligi 15 luulekogu. Ødegårdi puhul on tõenäoliselt tegemist enim tõlgitud kaasaegne Norra luuletajaga, kelle autorikontol on 40 keeles ilmunud luulekogu, neist seni viimane on kakskeelne norra-eesti valikkogu “Olin imiku nutt varisenud keldris” (Kite, 2018). Tõlkija Øyvind Rangøy iseloomustab Knut Ødegårdi luulet nii: “Ta ühendab kõrgkiriklikku ja rahvalikku, konservatiivset ja radikaalset, hullust ja kainet mõistust, lapse ja täiskasvanu mõttemaailmasid. Tema luulekeeles tekib pingeväli kohati peaaegu barokse detailiderikkuse ja ootamatu lihtsuse või lausa vulgaarsuse vahel, samuti on talle omased äärmuslikud kontrastid pimeduse põhjatuse ja kõiksuse ilu vahel.” Knut Ødegård põhikodu on Islandil, aastail 2013–2016 ilmus tema tõlkes neljas köites uusnorra  (nynorsk) versioon vanaislandi laulude kogumikust “Vanem Edda”. 1992. aastast on Knut Ødegårdi algatusel korraldatud tema sünnilinnas Moldes Bjørnsoni nimelist kirjandusfestivali, mis on Norra üks olulisimaid kirjandussündmusi.

Knut Ødegård esineb Luulemissal Niguliste muuseumis pühapäeval, 27. mail kl 12.

Vaata tutvustust

Suurtoetajad: