Kristjan Haljak

Kristjan Haljak (1990) on eesti luuletaja, kes on avaldanud kaks luulekogu: „Palavik“ (2014) ja „Conceptio immaculata“ (2017). Lisaks sellele on Haljak tõlkinud ühe oma kirjandusliku inspireerija Charles Baudelaire’i 1887. aastal avaldatud märkmete ja fragmendikogu „Mu alasti kistud süda“ (Loomingu Raamatukogu, 2014). Prantsuse keel ja kirjandus on ülepea prantsuse keele õpetajana töötavat Haljakut palju mõjutanud, lisaks Baudelaire’ile kuuluvad ta lemmikute hulka Rimbaud, Verlaine ja prantsuse sürrealistlik kirjandus. Sürrealismile lisaks võib Haljaku enda luules tajuda biitkirjanduse mõjusid – ühendab ju seda sürrealismiga sisemise vabaduse voolav esitus. Haljaku luulet võibki iseloomustada kui ajuti lausa radikaalse vabadusega ilmnevate isiklike seoste ja kujundite voolavust. Haljaku esitluslaadi tasub samuti jälgida, sest selles ühendab ta oma loomingu voolavuse ja fragmentaarsuse – luuletus algab ja lõppeb lõigatult, justkui mingi sisemise, intensiivseid liikumisi tulvil filmilindi montaaž.