Esiteks – Ramo Teder (1970), muusik ja kunstnik, kasutab kunstnikunime Pastacas; üks tuntumaid eesti elektroonilise folgi tegijaid, kes on loonud muusikat nii bändides (näiteks Eesti-Jaapani ühiskoosluses Tenniscoats) või sooloartistina (viimatine album oli 2016. aastal ilmunud „Pohlad“), samas omamoodi salapärane kuju, kelle kergesti äratuntava käekirjaga illustratsioone võib leida näiteks Lauri Sommeri raamatutest. Teiseks – Marko Veisson (1975), muusik ja sotsioloog ning kultuuriantropoloog, kes siinse artikli kirjutamise aegu viibib välitöödel Ghanas. Kolmandaks – hiiu kannel, keelpill, millel on palju nimesid (nagu vibukannel, kiigekannel, rootsikannel jne) ning mille levinuim nimevorm on eksitav, kuna ennekõike on selle muusikariista geograafiline areaal seotud Vormsi saarega. Muide, Vormsi saart on hüütud Hiiurootsi saareks ning hiiu kandle pikem nimi ongi hiiurootsi kannel. Neljandaks – luupimine, teisisõnu mingite helide või meloodiakatkete kordamine elektrooniliste abivahenditega. Kui panna need neli osist kokku ning liita neile eelarvamustevaba, ajuti vabadel assotsiatsioonidel põhinev ja kõlaluulega sarnanev keelekasutus, saamegi ansambli pUULUUp.