Olgugi et Soome säilitas teise maailmasõja turmtules iseseisvuse, ei tähenda, et sõjale järgnenud poliitilised pinged oleksid jätnud Soomet mõjutamata. Soome riigi tasakaaluharjutusele Lääne ja Ida vahel on olemas isegi eraldi termin: ”soome(s)tumine”. Soome diplomaat Max Jakobson kirjutab oma raamatus ”XX sajandi lõpparve”, kuidas Nõukogude Liidu lagunemise ajal ei lubanud president Mauno Koivisto Soomel osaleda Põhjamaade välisministrite kohtumisel Kopenhaagenis. Taani välisministri Uffe Ellemann-Jenseni koostatud deklaratsioon Baltimaade iseseisvustaotluste toetamiseks oli Koivisto sõnutsi ”provokatiivne”. Ellemann-Jenseni ja Koivisto arvamuste erinevuses ”kajastus Taani ja Soome geopoliitilise asendi erinevus”, kirjutab Jakobson. Nii et ei olnud ka Koivistol sugugi kerge! Kuidas mõjutas aga poliitiline õhkkond kahe sugulasrahva kirjanduslikke suhteid – ja mil määral see need mõjutamata jättis? Teemat käsitleb tõeliselt võimsate naiskirjanike seltskond: kirjanik ja publitsist Tuula-Liina Varis (1942), kelle suurepärane mälestusteos ”Kilpkonn ja õlgmarssal” (tlk Piret Saluri ja Joel Sang, Loomingu Raamatukogu, 1996) räägib Varise kirglikust ja keerulisest kooselust soome luuletaja Pentti Saarikoskiga; kirjanik, tõlkija ja poliitik Maimu Berg (1945), kelle mullust novellikogu ”Hitler Mustjalas” võib pidada eelmise aasta eesti kirjanduse üheks tähtteoseks, ning kirjanik ja tõlkija Sirpa Kähkönen (1964), kelle ühiskondliku närviga ajaloolised romaanid on tõstnud ta Soome üheks olulisemaks kaasaegseks kirjanikuks. Kirsiks tordil juhib vestlust Venla Hiidensalo. Vestlusring saab teoks koostöös Soome Kirjanike Liiduga.
