Vestlusring 100 aastat iseseisvust ja kultuuriline ärkamine

Soomel täitub käesoleval aastal 100 aastat riiklikku iseseisvust. Eesti jõuab sama tähtpäevani järgmisel aastal, Iirimaa 2022. aastal, kuigi Iiri iseiseisvussõda algas juba 1919. Kuid iseseisvumine poleks olnud võimalik ilma vajaduseta iseseisvuda, rahvusliku eneseteadvuseta. Rahvusliku arengu plaanis paistab eestlaskond olevat Soomest umbes sada aastat maas – näiteks esimese tervikliku piiblitõlke ja esimese ajalehe puhul. „Kalevala“ ja „Kalevipoja“ ajavahe on väiksem, alla 30 aasta. Soomes sai 19. sajandi alguses hoo sisse Fennomania ehk soomemeelsus – liikumine, mille eesmärk oli tõsta soome keel Soomes valitsevasse positsiooni (olgugi et paljud fennomanid olid rahvuselt rootslased). Fennomanide üks juhtfiguure Johan Vilhelm Snellman (1806-1881) sedastas, et rootslased nad enam pole, venelasteks ei saa, sestap peavad nad olema soomlased. Iirimaal jõuti 1798. aastal verise revolutsiooni, mille algatas liberaalseid rahvuslasi koondav organisatsioon Society of United Irishmen. Aga see polnud esimene ega viimanegi kord iirlastel oma iseseisvuse nimel relvile tõusta. Seoses lähenevate tähtpäevadega arutatakse festivalil HeadRead Eesti, Soome ja Iiri rahvusliku eneseteadvuse erinevusi ja sarnasusi. Vestlevad eesti diplomaat ja poliitik Jüri Luik, iiri ajaloolane Diarmaid Ferriter ning soome kultuuriajaloolane Anu Salmela. Vestlust suunab Märt Väljataga.