Vestlusring „Toit ja kirjandus“

Kümme aastat tagasi avaldas luuletaja Wimberg (1979) ajakirjas Vikerkaar poeemi „Eesti köökk“. See algas järgmiste ridadega: „No karttulisalatit, / no karttulisalatit, / no karttulisalatit / võtaks ikka juurde!“ ja lõppes nii: „Oi see kohv on hea! / Oi see kohv on hea! / Oi see kohv on hea! / A luristades parem!“ Selle vahel jõudis luuletaja ülistada paljusid toite peedisupist rabarberikoogini. Mõnele maitsele pole toit võib-olla kõige sobilikum ilukirjanduse teema – toit kuulugu ikka söömisele, mitte luuletamisele. Kuid samas: miks ka mitte sellest luuletada? Kui söök tundub raamatusse panemiseks liiga argine, on võimalik lugeda antiikkirjandust või klassitsistlikke näidendeid. Kuigi ka siis võib sattuda ootamatule leiule, näiteks siis, kui Hekabe tahab Homerose tahtel Achilleust nahka pista: „Oh, kui Peleidese maksa võiksin lüüa ma hambad ja purra!“ On, nagu on, kuna söömine kuulub paratamatult elu juurde, ei saa temast mööda ka kirjanduses. Festivalil HeadRead avanebki võimalus mõtiskleda toidu ja kirjanduse seostest vestlusringis, kus osalevad toiduhuviline sotsioloog, portaali Nami-nami.ee eestvedaja ja ajakirja Kodu & Aed köögitoimetaja Pille Petersoo (1974); eesti esikalamees, kirjanik ja humorist, aga ka mitme kalastamise ja kalakokandusraamatu autor ning pererestorani Kalambuur käilakuju Vladislav Koržets (1951) ning luuletaja ja gurmaan Karl Martin Sinijärv (1971), kelle luules kohtab üsna tihti toitu või selle koostisosasid. Sinijärv ju ise kinnitab: „Minul on lapsed ja naine. / Ja akna peal tomatitaimed.“