Jan Kaus Mul on reisimisega keerulised lood. Ühelt poolt on tore ja põnev uusi kohti näha, teisalt kaldun liigsesse muretsemisse. Igal reisil tuleb mul elada üle vähemalt kümmekond mikroehmatust – pass!, piletid!, võtmed!, telefon!, kellaajad!, kuupäevad! Mul on tulnud teha teadlikke pingutusi, et õppida pisut muretumalt reisida. Tõsi, sel juhul on oht kalduda liigsesse hajameelsusse, … Loe edasi
Jan Kaus 1. Öeldakse, et empaatial ja lugemisoskusel on tugev ühisosa, et ilukirjanduse lugemine tekitab või arendab inimeses empaatiat. Tundub, et selline mõttekäik liigitub lausa käibetõeks. See muidugi ei vähenda väite tõsiseltvõetavust. Vastupidi – võib-olla tulenebki väite käibelisus selle elulisusest. Ometi tuleb mõtet ilukirjanduse ja empaatia seostest ikka ja jälle illustreerida, sellest konkreetseid näiteid tuua, … Loe edasi
Louis Tarpin Prantslasena Eestisse elama asudes tekib peagi küsimus: kuidas keel ära õppida? Olles kindel, et kahe-kolme keele oskus on sulle abiks, registreerid end kusagil kursustele ja hakkad õppima. Siis – tavaliselt millalgi esimese tunni poole peal – aga haarad peast ja küsid: “Mis keel see selline on?” Ma usun, et enamike inimeste jaoks on … Loe edasi
Krista Kaer Nüüd, kui 2019. aasta HeadRead festival on möödas, võib hakata juba vaikselt 2020. aasta peale mõtlema. Esimesed külalised on juba oma tulekut kinnitanud ja loonud sellega aluse tulevasele koostööle Ullapooli kirjandusfestivali ja HeadRead festivali vahel. Ullapooli kirjandusfestival toimus 10–12. maini ning mul oli võimalus oma silmaga veenduda, kui meeldiv ja hästi organiseeritud üritus … Loe edasi
Maarja Jaanits Pühapäeval vestlesid musta laega saalis päeva käima Leelo Tungal ja Tiia Toomet – nimed, mis küllap Eestis tutvustamist ei vaja (või vähemalt HeadReadi kavas mitte). Räägiti elust ja loomisest ning muidugi ka Seltsimees lapsest ja sellest, et kuigi see lugu sai räägitud, siis mineviku aegades, oludes ja inimestes veel paljut, mida tuleks lahti … Loe edasi
Maarja Jaanits Ilm näib aina jahtuvat ja jahtuvat, veel nädala alguses valitsenud rannaleitsakust pole jälgegi ning valitseb tavapärane kesksuvekliima – 12 kraadi, vihm. Üht kirjandusfestivali taoline asjade käik muidugi ei morjenda. Vihmaõrna materjali, nagu mikrofonid ja paber, osas pole juba lagedale taevale lootma jäädud. Kirjanike Maja ukse kohalt Niguliste poole kiikav ekraan on samuti üsna … Loe edasi
Maarja Jaanits „Kas luulet saab tõlkida?“ küsis Igor Kotjuh ning Doris Kareva, Aare Pilv, Paul-Eerik Rummo, Kalju Kruusa ja Eda Ahi vastasid. Küllap pole vaja öeldagi, et üldjoontes oldi selle tegevuse võimalikkuses ühel meelel – vastasel juhul oleks edasist arutelu ähvardanud äärmine lakoonilisus. Ja kuidas üldse öelda, et oled pikki aastaid teinud ilmvõimatut, paljudest erinevatest … Loe edasi
Maarja Jaanits Neljapäev Musta laega saalis möödus juba tuttavlikus festivalirütmis, mil täistunnid kuulutavad algust, kolmveerandid tähistavad lõpu lähenemist ja kümmekond minutit jääb toolide lohistamiseks, välja ja sisse tunglemiseks, teise korruse kabiinide külastamiseks ja võileivaleti tarbeks. Ent sellegipoolest ei lähe üksluiseks ka kroonilisel paigalistujal (vaid istmik võib kangeks jääda), sest iga esinemine voolab omas rütmis ja … Loe edasi
Maarja Jaanits Niimoodi ta siis nüüd päriselt algaski, jõudis kätte. Kirjanike maja trepiveertel on end taaskord sisse seadnud raamatuletid (Oxford University Press ingliskeelse kirjanduse lugejaile, ja väliskülaliste eestindused ja kohalike autorite originaalid tervitamas Musta laega saali väisajaid). Kiluleiba, veini jms saab ka ning kunstlilled ja plasttpalmid on selgi kevadel parimas dekoratiivses õitseeas. Need on siis … Loe edasi
Maarja Jaanits Kui briti autorid kuulajailt küsisid, et mis see britishness teie poolt vaadates ka on, siis oleks üks võimalik vastus kellaviietee. Kõik ju teavad, et punkt kell viis pärastlõunal on teeaeg ja jutul lõpp. Nüüd tagantjärele märkan, et ka eilne üritus ei saanud teisiti, kui pidi algama 17.00 ning lõppema piimateega – seega ei … Loe edasi
