Ajatud tekstid ajalises teatris

Paljud teavad William Shakespeare’i komöödiast „Nagu teile meeldib“ pärit surematuid ridu: „Maailm on lava / ja mehed-naised kõik vaid näitlejad“ (tlk Georg Meri). Jah, nii see on, meie roll on elada, olla oma elust vähem või rohkem teadlik ning püüda selle teadlikkuse abil oma rollijoonist lihvida ja lihvida. Ja on ka vastupidi, lava on maailm ja näitlejad vaid mehed-naised. Sedasi on vist igasuguse kunstilise väljendusega, kusjuures ühelt poolt on kunst elu virvarri kokkuvõte, filtreering, väljalõige, teisalt aga ei mõjuks ükski väljalõige veenvalt, kui sellesse ei kanduks kaasa kõik see, mis jääb väljalõike taha ja kohale, kui kunst ei kordaks omal moel seda, millega me elus pidevalt kokku puutume. Siiski, kui kõige alguses oli sõna, siis kunsti alguses on mõte. Ja sellega tuleb kohe kaasa küsimus: millise mõttega üht või teist asja öelda? Festival HeadRead kutsub jälle mõned meie armastatud näitlejad teatriseinte vahel välja, et sõnastada loetu-esitatu abil oma vaateid maailma laval. Teie ette astuvad kolm eripalgelist teatriinimest: näitleja ja lavastaja Maria Peterson (1977), näitleja Marika Vaarik (1962) ja näitleja Kristo Viiding (1984).