Luulemissa

Luulemissa, kirjandusfestivali HeadRead üks kaalukamaid traditsioone, kunagise Põhjamaade Luulefestivali pärand, on alati leidnud aset Niguliste muuseumis. 13. sajandil ehitatud Niguliste kirik on üks väheseid sakraalehitisi, mille seinte vahel on leidnud endale varjupaiga muuseum. Muuseumi väärtuslikeim vara on 15. sajandi saksa kunstniku Bernt Notke töökojas valminud „Surmatants“. Selle maali kandev idee – memento mori – peab vaatajale tuletama meelde elu piiratust, surma kalbe käsi ei jäta puudutamata kedagi. Ent kuna luukered on maalil vaheldumisi elavate inimestega, võib Notke teost vaadelda mitte ainult kui elu lõplikkuse, vaid ka kui elu jätkumise tunnistust. Surmatants on ühtlasi elutants, üksik elu on piiratud, ent ta jätkub teistes eludes, paljuneb, kordub, tants võib kesta inimlikust vaatepunktist terve igaviku. Elu samaaegse piiratuse ja jätkuvuse paradoks on kindlasti üks neid teemasid, mis jääb luuleski igavesti tantsu lööma, kuna luule sobib ideaalselt selleks, et mõtiskleda inimliku ajalisuse ajatute küsimuste üle. Nii ka sel aastal, kui kuulajate ette astuvad sellised tuntud nimed nagu Kai Aareleid, Adam Cullen, Berit Kaschan, Veronika Kivisilla ja Kalju Kruusa. Põlvkondlikult raamistab poeetilist elutantsu üks debütant – äsja oma esimese luulekogu „Miks teisi ei lööda“ avaldanud Maarja-Liis Mölder ning üks hiline debütant, pigem kirjandusloolase ja prosaistina tuntud Rein Veidemann. Eesti autorite esitusi vääristab omapoolse panusega Philip Gross, sõnalist osa ilmestab muusikaga multiinstrumentalist Katariin Raska.