Maarja Kangro
Maarja Kangro (1973) on eesti kirjanik, tõlkija, esseist ja libretist. Kangro kirjanduslik debüüt, luulekogu „Kurat õrnal lumel“, nägi ilmavalgust 2006. aastal ning praeguseks on Kangro tõusnud üheks kõige olulisemaks hääles kaasaegses eesti kirjanduses. Palju vastukaja on pälvinud nii tema intertekstuaalsed luuletused kui ka autobiograafiliste sugemetega proosa – Kangro on pälvinud kaks korda Friedebert Tuglase novelliauhinna. Laiema publiku teadvusse tõusis Kangro kümme aastat pärast debüütkogu, kui ilmus autobiograafiline raamat „Klaaslaps“, milles autor lahkab otsekoheselt tundmusi ja mõtteid seoses tema sees kasvanud loote väärarenguga, sellele järgnenud meditsiinilise abordiga ning kõige edasisega, ennekõike küsimusega, kuidas sedavõrd ränga sündmusega hakkama saada. Mullu nägi ilmavalgust Kangro raamat „Minu auhinnad“, mis põhineb osaliselt isiklikel kogemustel – Kangro on üks auhinnatumaid eesti kirjanikke –, osalt kujutab endast kultuuriloolist esseed auhindade arengust ja tähendusest. Kangrole on omane sapine, sentimentaalsusevaba stiil, terav pilk, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi, kuid irooniaga kaasneva ehmatava aususe keskel võib lugeja tajuda erakordselt suurt empaatiat. Maarja Kangro vestleb kirjanik Mudlumiga.
Vaata esineja profiiliMudlum
Mudlum, kodanikunimega Made Luiga, on eesti kirjanik ja kirjanduskriitik. Tähelepanu äratasid juba Mudlumi esimesed ajakirjanduses ilmunud novellid, tema debüütteos, jutukogu „Tõsine inimene“ (ZA/UM, 2014) kandideeris kohe ka Eesti Kultuurkapitali proosaauhinnale. Mudlum on öelnud, et ta ei näe maailma kui lugu, vaid kui kulgemist. Siit tuleneb tema lugude eripära, keskendumine minevikulistele, kohati unenäolistele mõtiskeludele, milles annavad tooni igapäevaelu meeleolud ja detailid, samuti seisundite eelistamine süžeedele. Sedasi sünnib omailm, mida Ilona Martson on nimetanud „kindla kompositsiooniga korralageduseks“. Mudlum on ka tunnustatud kirjanduskriitik, tema kriitika ja esseed on avaldatud raamatuna, mis kannab nime „Ümberjutustaja“ (2017). Made Luiga on panustanud ka eesti novellikultuuri laiemasse populariseerimisse – ta on üks neljast raamatu „Eesti novell 2018“ koostajast. Mudlum pälvis 2017. aastal eesti novellikirjanduse suurima tunnustuse, Friedebert Tuglase auhinna novelli „Ilma alguseta, ilma lõputa“ eest, esmakordselt ilmus tekst Mudlumi kolmandas raamatus „Linnu silmad“ (Eesti Keele Sihtasutus, 2016). Mudlum vestleb kirjanik Maarja Kangroga.
Vaata esineja profiili