Täiskuuta neljapäev

Maarja Jaanits Neljapäev Musta laega saalis möödus juba tuttavlikus festivalirütmis, mil täistunnid kuulutavad algust, kolmveerandid tähistavad lõpu lähenemist ja kümmekond minutit jääb toolide lohistamiseks, välja ja sisse tunglemiseks, teise korruse kabiinide külastamiseks ja võileivaleti tarbeks. Ent sellegipoolest ei lähe üksluiseks ka kroonilisel paigalistujal (vaid istmik võib kangeks jääda), sest iga esinemine voolab omas rütmis ja … Loe edasi

Liblikas kahe silma vahel

Maarja Jaanits Niimoodi ta siis nüüd päriselt algaski, jõudis kätte. Kirjanike maja trepiveertel on end taaskord sisse seadnud raamatuletid (Oxford University Press ingliskeelse kirjanduse lugejaile, ja väliskülaliste eestindused ja kohalike autorite originaalid tervitamas Musta laega saali väisajaid). Kiluleiba, veini jms saab ka ning kunstlilled ja plasttpalmid on selgi kevadel parimas dekoratiivses õitseeas. Need on siis … Loe edasi

Kellaviietee madalal laiul

Maarja Jaanits Kui briti autorid kuulajailt küsisid, et mis see britishness teie poolt vaadates ka on, siis oleks üks võimalik vastus kellaviietee. Kõik ju teavad, et punkt kell viis pärastlõunal on teeaeg ja jutul lõpp. Nüüd tagantjärele märkan, et ka eilne üritus ei saanud teisiti, kui pidi algama 17.00 ning lõppema piimateega – seega ei … Loe edasi

Vihast, vägivallast ja hirmust Sõpruses

Maarja Jaanits  Sellal, kui suvekuum vallutas kevadist Tallinna, sulgus väike grupp inimesi vabatahtlikult jahedasse kinosaali. Selle kõige tulemusena ei saa nüüd päris öelda, et HeadRead on alanud, aga samas ei saa ka päris öelda, et ta mitte alanud ei ole … igatahes need, kes festivali kava tõsiselt võtavad, said pärast filmi „Stieg Larsson: mees, kes … Loe edasi

Kohtumised, mida oodata

Maarja Jaanits Aprillikuu tolm on tänavailt uhutud ning lehekuu kannab taaskord auga oma nime. Tärkavate lehtedega võidu on ellu ärganud ka HeadReadi kava. Esmalt tõstsid pead uudised ühe või teise kirjaniku osalusest. Siis hakkasid “kava” rubriigis nimedele lisaks kohad ja kellaajad end päikese poole sirutama ning kõige viimaks lõid kalendris esinejate tutvustused ja pildid haljendama. … Loe edasi

Liignobedate näppude voor nimega veebiajakirjandus

Mari Rebane Tallinna Kunstihoone kutsus aastate eest ühe näituse käigus kokku kaebekoori, kus võis laulda igaüks, kel oli kurta ükskõik mille üle libedatest kõnniteedest naabri ülbe kassini. Väga tervistav, olgu põhjus ratsionaalne või mitte, saab mure ühe hooga hingelt ära ja edasi on palju parem elada. Teagi, mis selle koori tegemistest pärast uhket esinemist sai. … Loe edasi

Ajalugu sõnas ja pildis

Indrek Koff Meie kultuuris on väga vähe niisugust, millest ma tõeliselt puudust tunneksin. Väike rahvas, suur kultuur, oleme suutnud oma keele ja kõik kaunid kunstid elus hoida ja väga kõrgele tasemele upitada. Aga olgu, kui nii sai alustatud, siis on vist juba selge, et midagi peab siiski puudu olema. Ja on ka, peaaegu puudu. Kusjuures seda puudust … Loe edasi

Linnad ja luule

Krista Kaer Juba aastaid on Briti Nõukogu korraldanud talvel jaanuari lõpus kirjandusseminari Berliinis. Kolmel päeval esinevad üsna tiheda graafikuga Briti kirjanikud, korraldatakse vestlusringe ja vaagitakse kirjandust. Enamasti on neil seminaridel mingi ühendav teema, mis siiski annab esinejatele üpris suure vabaduse selle käsitlemisel. 2019. aastal oli teemaks „Linnad Suurbritannia nüüdisaja kirjanduses“. Nüüdisaja kirjandus on lai mõiste … Loe edasi

Pärast ministeeriumi sulgemist

Jan Kaus Aeg-ajalt viivad mu mõtted ETV kirjandusteemalisele saatele „Kirjandusministeerium“ (2012–2018). Nagu paljude tähelepanuväärsete asjadega, ulatusid hinnangud sellele saatele seinast seina. Ühelt poolt on selge, et tempode kiirenemine on avaldanud mõju ka televisioonile – ma pole küll teostanud laiapõhjalisi uuringuid, ent tundub, et teleintervjuudele kulutatud aeg muutub üha lühemaks ning see tendents avaldas ka mõju … Loe edasi

Suurtoetajad

Tagasi üles