Olen pidanud viimasel ajal pidevalt küsima: Inimesed, miks te loete? Kus on teie silmad? Miks te loovutate nii kergesti oma vabaduse? Miks te oma peaga ei mõtle, miks te nämmutate kellegi teise mõtteid? Kas on tõesti siis nii raske näha, kuidas valitsus ja suurfirmad hoiavad just lugemise kaudu inimesi oma kontrolli all? Olgu siin veelkord … Loe edasi
„Elu tuumaks ongi entroopia ja kaos; kõik, mis ei olnud kaos, oli tegelikult vale, kui mitte just vale, siis igal juhul püüd võltsilt ja kramplikult ilustada virvarri ja kuristikke, mis on inimesele mõistmiseks liiga suured ja sügavad“, kirjutab soomerootsi kirjanik Kjell Westö oma uues romaanis „Tritonus“. Sellest kirjakohast ei maksa lasta ennast ära ehmatada, sest … Loe edasi
Jan Kaus Uue raamatu ostmises on alati midagi pidulikku. See on omamoodi kahepoolne inauguratsioon, raamat saab endale esimese „töökoha“ ja raamatu omanik verivärske kolleegi. Seevastu antikvariaatide raamatud on juba elu näinud, käinud käest kätte, paljudel neist on selja taga pikk elu, mõnelgi palju aastaid unustuses. Kusjuures leidub eriti sümpaatseid antikvariaate – näiteks too Viljandis Lossi … Loe edasi
„…ning sellest ajast hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad…“ – Arkadi ja Boriss Strugatski jutustuse „Miljard aastat enne maailmalõppu“ lõpulause võib tähendada resignatsiooni, allavandumist survele või hoopis nö põranda alla minemist, et seal jätkata oma agendaga, survele alistumata. Vennad Strugatskid kirjutasid oma jutustuse 1984. aastal, eesti keeles ilmus see juba kolm aastat hiljem „Mirabilia“ … Loe edasi
Peter Høeg „Piiri peal“, taani keelest tõlkinud Tiina Toomet, Eesti Raamat 2004 (originaal 1993) Tor Åge Bringsværd „Pinocchio paberid“, norra keelest tõlkinud Arvo Alas, Loomingu Raamatukogu 1988 (originaal 1978) Karantiiniaeg kipub ikka ängistust tekitama. Kui kuradit saab Peltsebuliga minema ajada, siis soovitaksin veidi teistsugust ängi, lapse ängi temast palju suuremas ja vägevamas maailmas. „Mis … Loe edasi
Claire North Tõlkinud Allan Eichenbaum Kirjastus Varrak 2015 „Teine kataklüsm algas minu üheteistkümnenda elu lõpus, 1996. aastal. Ma olin parajasti suremas oma tavalist surma ja kustusin soojas morfiinihägus, kui tuli tüdruk nagu jääkuubik, mis mööda selgroogu alla libiseb. /—-/ Ta sügas vasaku jala säärt, mille vihmast märg valge põlvik oli kipitama pannud. Säärt sügades ta … Loe edasi
Kui asun põleva pilguga ülistama Terry Pratchettit (ja seda ma teen üpris tihti), satun varem või hiljem inimese peale, kes ütleb, et ta ei loe fantaasiakirjandust ning kõik need võlurid ja muu selline tekitab tohutut tõrget või lihtsalt ei paku üldse huvi. Ega ma enamasti ei oskagi selle peale midagi kosta – välja arvatud seda, … Loe edasi
Kodune raamaturiiul kujutab endast hargnevate teede aeda või labürinti, millesse võibki ekslema jääda, ainukeseks väljapääsuks on raamat ise, mille sellest lõpuks välja valid. Või on asi tegelikult nii, et raamat valib välja sinu, lugeja. Seda teooriat näib kinnitavat ka see, kui seista raamaturiiuli ees, see võib olla ka sõbra juures, raamatukogus või suvilas, pööningul, ja … Loe edasi
Stephen Kingi „Tumeda torni“ saaga Tõlkinud Mart Kalvet, Kaido Haavandi, Matti Piirimaa ja Silver Säde Kirjastus Pegasus Stephen King on eelkõige tuntud kui õuduskirjanik, kelle teosed tõstavad juuksed püsti igal vähegi elavama kujutlusvõimega inimesel. Tegelikult ka vähem elava kujutlusvõimega inimesel, kui järgi mõelda. „Tume torn“ on aga hoopis teisest ooperist, tegu on dark fantasy’ga … Loe edasi
Loomingu Raamatukogude lehitsemine antikvariaatides või kodudes, kuhu on ajakirja juba aastakümneid tellitud või kogutud, meenutab oma meeleolukuses pisut loomaaia külastamist. Et lähed kavatsusega vaadata elevanti või ninasarvikut ja need ongi ägedad, aga siis satud öökulli või nokklooma juurde ja saad neid jälgides sama suure, vahel suuremagi elamuse. Loomingu Raamatukoguga on sama asi – vaimsete elevantide … Loe edasi
