Maarja Jaanits Pühapäeval vestlesid musta laega saalis päeva käima Leelo Tungal ja Tiia Toomet – nimed, mis küllap Eestis tutvustamist ei vaja (või vähemalt HeadReadi kavas mitte). Räägiti elust ja loomisest ning muidugi ka Seltsimees lapsest ja sellest, et kuigi see lugu sai räägitud, siis mineviku aegades, oludes ja inimestes veel paljut, mida tuleks lahti … Loe edasi
Maarja Jaanits Ilm näib aina jahtuvat ja jahtuvat, veel nädala alguses valitsenud rannaleitsakust pole jälgegi ning valitseb tavapärane kesksuvekliima – 12 kraadi, vihm. Üht kirjandusfestivali taoline asjade käik muidugi ei morjenda. Vihmaõrna materjali, nagu mikrofonid ja paber, osas pole juba lagedale taevale lootma jäädud. Kirjanike Maja ukse kohalt Niguliste poole kiikav ekraan on samuti üsna … Loe edasi
Maarja Jaanits „Kas luulet saab tõlkida?“ küsis Igor Kotjuh ning Doris Kareva, Aare Pilv, Paul-Eerik Rummo, Kalju Kruusa ja Eda Ahi vastasid. Küllap pole vaja öeldagi, et üldjoontes oldi selle tegevuse võimalikkuses ühel meelel – vastasel juhul oleks edasist arutelu ähvardanud äärmine lakoonilisus. Ja kuidas üldse öelda, et oled pikki aastaid teinud ilmvõimatut, paljudest erinevatest … Loe edasi
Maarja Jaanits Neljapäev Musta laega saalis möödus juba tuttavlikus festivalirütmis, mil täistunnid kuulutavad algust, kolmveerandid tähistavad lõpu lähenemist ja kümmekond minutit jääb toolide lohistamiseks, välja ja sisse tunglemiseks, teise korruse kabiinide külastamiseks ja võileivaleti tarbeks. Ent sellegipoolest ei lähe üksluiseks ka kroonilisel paigalistujal (vaid istmik võib kangeks jääda), sest iga esinemine voolab omas rütmis ja … Loe edasi
Maarja Jaanits Niimoodi ta siis nüüd päriselt algaski, jõudis kätte. Kirjanike maja trepiveertel on end taaskord sisse seadnud raamatuletid (Oxford University Press ingliskeelse kirjanduse lugejaile, ja väliskülaliste eestindused ja kohalike autorite originaalid tervitamas Musta laega saali väisajaid). Kiluleiba, veini jms saab ka ning kunstlilled ja plasttpalmid on selgi kevadel parimas dekoratiivses õitseeas. Need on siis … Loe edasi
Maarja Jaanits Kui briti autorid kuulajailt küsisid, et mis see britishness teie poolt vaadates ka on, siis oleks üks võimalik vastus kellaviietee. Kõik ju teavad, et punkt kell viis pärastlõunal on teeaeg ja jutul lõpp. Nüüd tagantjärele märkan, et ka eilne üritus ei saanud teisiti, kui pidi algama 17.00 ning lõppema piimateega – seega ei … Loe edasi
Maarja Jaanits Sellal, kui suvekuum vallutas kevadist Tallinna, sulgus väike grupp inimesi vabatahtlikult jahedasse kinosaali. Selle kõige tulemusena ei saa nüüd päris öelda, et HeadRead on alanud, aga samas ei saa ka päris öelda, et ta mitte alanud ei ole … igatahes need, kes festivali kava tõsiselt võtavad, said pärast filmi „Stieg Larsson: mees, kes … Loe edasi
Maarja Jaanits Aprillikuu tolm on tänavailt uhutud ning lehekuu kannab taaskord auga oma nime. Tärkavate lehtedega võidu on ellu ärganud ka HeadReadi kava. Esmalt tõstsid pead uudised ühe või teise kirjaniku osalusest. Siis hakkasid “kava” rubriigis nimedele lisaks kohad ja kellaajad end päikese poole sirutama ning kõige viimaks lõid kalendris esinejate tutvustused ja pildid haljendama. … Loe edasi
Mari Rebane Tallinna Kunstihoone kutsus aastate eest ühe näituse käigus kokku kaebekoori, kus võis laulda igaüks, kel oli kurta ükskõik mille üle libedatest kõnniteedest naabri ülbe kassini. Väga tervistav, olgu põhjus ratsionaalne või mitte, saab mure ühe hooga hingelt ära ja edasi on palju parem elada. Teagi, mis selle koori tegemistest pärast uhket esinemist sai. … Loe edasi
Indrek Koff Meie kultuuris on väga vähe niisugust, millest ma tõeliselt puudust tunneksin. Väike rahvas, suur kultuur, oleme suutnud oma keele ja kõik kaunid kunstid elus hoida ja väga kõrgele tasemele upitada. Aga olgu, kui nii sai alustatud, siis on vist juba selge, et midagi peab siiski puudu olema. Ja on ka, peaaegu puudu. Kusjuures seda puudust … Loe edasi
