Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Kuigi mu käsutuses pole vastavat statistikat, tundub mulle, et kui peaksin vedama kihla, milline linn asub ilukirjandusliku esinemissageduse tipus, teeksin panuse Veneetsiale. Seda muidugi juhul, kui arvestada asula ilukirjanduslikke mainimiste seost elanike arvuga ning nende mainimiste … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. „Sadamasuus asuvast majakast on kuulda regulaarsete vaheaegade järel udusireeni undamist, nagu oigaks sünnitusvaludes valaskala“ – sedasi seisab kirjas Eugene O’Neilli näidendi „Pikk päevatee kaob öösse“ III vaatust alustavas remargis. Perekond Tyrone’i valed ja valud ilmuvad välja … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Selle John Steinbecki romaanis „Hommiku pool Eedenit“ korduvalt kõlava sõna algvorm „timshol“ tuleb heebrea keelest ja tähendab väljendit „sina pead valitsema“. Algne kirjakoht pärineb Vana Testamendi algusest, kui Jehoova manitseb Kaini: „Eks ole: kui sa head … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Aeg-ajalt juhtub, et satun mõnest raamatust pöörasesse, pisut isegi ebakriitilisse vaimustusse. Siis tahan kõigile sellest rääkida, põlevi silmi, kõigile teost laenata või osta. Sageli juhtub, et hakkan kellelegi raamatut kirjeldama ning kui olen oma elevuses just … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. „Kolm musketäri“ on üks mu lemmikraamatuid. Lugesin selle lapsepõlves kapsaks ja hiljem, kui kogusin kokku kõik „Seiklusjutte maalt ja merelt“ sarja raamatuid, lugesin hargnevaks kapsaaiaks ka 1957. aastal avaldatud köite. Põneva ja dramaatilise süžee kõrval köidab … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Fernando Pessoa majamuuseumis Lissabonis on üks tühi tuba või õieti ruumiosa, mille kaht seina ja lage katavad peegelpinnad, nii et ruum meenutab avarat proovikabiini. Otsaseinas on üksainus Pessoa lause: „Quantos sou?“, mis tähendab tõlkes „Kui palju … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Thomas Manni „Võlumäe“ üks põnevamaid kihistusi keskendub kahe intellektuaali – jesuiitliku marksisti Leo Naphta ja valgustusliku humanisti Lodovico Settembrini – tulistele vaidlustele. Need kaks haritlast domineerivad Berghofi sanatooriumi seltskonnas ning kindlasti leidub omajagu „Võlumäe“ lugejaid, kes … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Zbigniew Herberti luuletus „Keisri unenägu“ algab karjatusega: „Pragu!“. Magava valitseja und valvavad ihukaitsjad arvavad, et keiser näeb unes piiramist: „Nüüd just märkas pragu müüris ja tahab, et sedakaudu tungitaks kindlusesse.“ Siis aga paljastab jutustaja tegelikkuse: keiser … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Nimi „Nana“ seostub kirjandushuvilistele kõigepealt Émile Zola samanimelise romaani kangelannaga, vabu elukombeid praktiseeriva suurilmadaamiga. Ent romaani XI peatükis toimuvatel Pariisi ratsavõistlustel teeb kaasa Nana-nimeline hobune, ootamatult võistluste keskpunkti kerkiv „laia rinna, väikese pea ja saleda kaelaga“ … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Kui kirjandusteostest räägitakse malest ja maletajatest, tõuseb sageli teemaks kinnisideelisus. Malemäng on obsessioonide taimelava. Miks nii? Ehk seetõttu, et male tundub elu kontrollimatuse kõrval selge, male kauni süsteemsuse kõrval võib kõik muu paista tühine või keeruline. … Loe edasi
