Boris Hersonski ja Ljudmila Hersonskaja

Boris Hersonskit (1950) peetakse praegu üheks kõige olulisemaks Ukraina venekeelseks luuletajaks. Tema korduvalt auhinnatud luule on küll intellektuaalne ja irooniline – mis võimaldab seda võrrelda Joseph Brodsky loominguga –, ent samas kirglikult, vihaseltki sõja- ja impeeriumivastane. Olgugi et ajalugu tundub ennast imperialismi toel vääramatult kordavat, paistab Hersonski uskuvat poeetilise sõna jõudu. Ljudmila Hersonskaja (1964) on Moldovas sündinud luuletaja, kes on avaldanud neli luulekogu. Tema luulet on avaldatud kõigis suuremates vene kirjandusajakirjades ning ta ise on tõlkinud ingliskeelset luulet vene keelde (sh Vladimir Nabokovi ja Seamus Heaney loomingut). Odessas elav Hersonskaja on kasutanud oma luulet selleks, et kirjeldada Vene sõjalise agressiooni mõju Ukraina elule ja inimestele. Sedasi loob ta painava maailma, näidates, et sõda ja imperialism ei hävita ainult maju ja maastikke, vaid ka inimeste kontaktid reaalsusega, nende võime toimuvat adekvaatselt mõtestada. 2022. aastal ilmus Boris Hersonski ja Ljudmila Hersonskaja ühine ingliskeelne luulekogu „The Country Where Everyone’s Name is Fear“ („Riik, kus igaühe nimi on Hirm“). Boris Hersonski ja Ljudmila Hersonskajaga vestleb kirjanik ja tõlkija Igor Kotjuh.