
Kristina Sabaliauskaitė (1974) on leedu kunstiajaloolane ja üks Leedu tuntumaid kirjanikke. Tema loominguline edulugu sai alguse ajalooalaste teadmiste ja ilukirjandusliku võimekuse ühendamisest. 2008. aastal ilmus ajalooline romaan „Silva Rerum“, mis kirjeldab Narwoyszide ülikusuguvõsa elu 17. sajandi lõpul, pärast „Uputuse“ nimelist sõjaliste konfliktide ajastut 1648–1667, kuhu olid segatud Poola, Leedu, Venemaa ja Rootsi riigid ning Ukraina kasakad eesotsas Bogdan Hmelnõtskõiga. Teose suur edu tõi kaasa kolm samanimelist järge, 2016. aastal ilmunud „Silva Rerum IV“ ulatub otsapidi juba 18. sajandi viimasesse kümnendisse. Leedu PEN valis „Silva Rerumi“ raamatud viimase kümnendi kümne kõige olulisema kirjandusteose hulka. Kõrgeid laineid on löönud ka kaheosaline „Peetri keisrinna“ (e k Varrak, esimene köide 2021, teine köide 2022, tlk Tiina Kattel), mille keskmes leedu päritolu orb, tavaline talutüdruk Marta Skowronska, kellest sai paariks aastaks Peeter I teine abikaasa ning sedakaudu Venemaa keisririigi valitsejanna ning kes võlus ajaloolase Simon Sebag Montefiore sõnutsi julma ja tahumatut Peetrit oma „taltsutamatu rõõmsameelsuse ja häirimatu muretusega“. Sabaliauskaitė laskub selle salapärase naise sisemaailma, et kirjeldada ühtaegu nii tema pöördeid täis elu kui ka pöördeid tulvil aega, milles ta elama sattus. „Peetri keisrinnat“ peetakse emotsionaalse ja psühholoogiliselt täpse biograafilisuse ning ajaloolise täpsuse täiuslikuks sulamiks.
- Ametlik koduleht
- Kirjandussaade „Loetud ja kirjutatud“ – Kristina Sabaliauskaitė
- Pille-Riin Larm: „Rõõm lugeda leedu romaane“
- Aleksandra Murre: „Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile“
- Andra Teede: „„Peetri keisrinna II“ – suurepärane ja ebameeldiv"
- Raimu Hanson: „Vägistatud ja seksiorjana peetud neiust sirgus Vene keisrinna"
- Jaan Martinson: „Tulevane keisrinna Venemaast: jube ja vanaaegne, robustne ja kohutavalt lärmakas“
Esineb
Kuupäev | Ürituse nimi | Toimumiskoht |
---|---|---|
Neljapäev, 25. mai kell 18.00 | Kristina Sabaliauskaitė ja Linda Kaljundi | Kirjanike Maja musta laega saal |