David Vseviov ja Tauno Vahter

Pealkiri: Sisu:
Toimumisaeg:
Toimumiskoht: Kirjanike Maja musta laega saal (vaata kaardil)
Külalised:
Ürituse formaat:
  • Vestlus kirjanikuga
Ürituse keel: eesti keeles
Tõlge: inglise keelde
Lisa oma kalendrisse:

David Vseviov

© Dmitri Kotjuh

David Vseviov (1949) on eesti ajaloolane ja kõrgelt hinnatud ühiskondlik mõtleja. Vseviovi tuntakse ennekõike tema arvamuslugude ja raadiotöö kaudu. Tema entsüklopeedilised teadmised ja sugestiivne hääl on saatnud kuulajaid juba üle 20 aasta kestnud, ülimalt populaarses raadiosaatesarjas „Müstiline Venemaa“, milles ta kirjeldab Bütsantsi ja Venemaa ajalugu, olles võtnud sealhulgas vaatluse alla paljud XX sajandi märgilised kirjanikud nagu Boriss Pasternak või Mihhail Bulgakov. Vseviov on avaldanud ka ajaloolisi käsitlusi, ennekõike tuleks mainida kolmeköitelist sarja „Venemaa. Lähedane ja kauge“ (koos Vladimir Sergejeviga, 1. osa 2002, 2. osa 2007, 3. osa 2017, kõik kirjastuses Valgus) ning „Bütsantsi keisrid“ (Kunst, 2004). 2019. aastal debüteeris Vseviov ilukirjandusliku teosega, pooleldi autobiograafilise romaaniga „Elulugu“ (Tuum, 2019), mis kirjeldab autori kaht esimest elunädalat 1949. aastal. Selline võte võimaldab raamatut lugeda ka autobiograafia paroodiana. Mullu järgnes sellele samuti ilukirjanduse väljendusvõimalustega mängiv „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak), mille nimitegelane jagab Davidile isiklikke suuniseid edasiseks eluks. David Vsevioviga on võimalik kohtuda Kirjanike Maja musta laega saalis laupäeval, 28. mail kl 15, tema vestluspartner on Tauno Vahter.

Vaata esineja profiili

Tauno Vahter

Tauno Vahter (1978) on eesti kirjastaja, tõlkija ja kirjanik. Vahter on Eesti üks tuntumaid kirjastajaid, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja, kelle kaine, illuisoonivaba ja sarkastilisevõitu vaatepunkt elavdab kirjanduse- ja kirjastamisalaseid avalikke arutelusid. Samuti on Vahter tuntud kui erudeeritud mälumängur, mälumängu mitmekordne Eesti meister, tema eestvedamisel on korraldatud viktoriine ka festivalil HeadRead. Vahteri kõige tuntumad tõlked pärinevad soome keelest, näiteks on ta eestindanud Sofi Oksase romaani „Stalini lehmad“ ja Arto Paasilinna romaani „Maailma parim küla“. Ilukirjandust hakkas Vahter avaldama suhteliselt hilja, tema debüütteos, novellikogu „Pikaajaline kokkusaamine“ (Tänapäev) ilmus 2020. aastal. Järgmisel aastal pälvis tema novell „Taevas Tartu kohal“ Friedebert Tuglase novelliauhinna. Mullu avaldas Vahter oma esimese romaani „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ (Tänapäev). Nagu pealkirigi viitab, püüdis teose nimitegelase prototüüp Johannes Lapmann korduvalt Nõukogude Liidust põgeneda. Lapmanni elu ja sitkus, tema vaibumatu sund vabaduse järele annab Vahterile võimaluse kujutada irooniliselt kogu toonast repressiivset ühiskonda, seda riigisuurust absurdi, mille järelmõjud pole kahjuks siiani lahtunud. Tauno Vahter esineb Kirjanike Maja musta laega saalis laupäeval, 28. mail kl 15, tema vestluspartner on David Vseviov.

Vaata esineja profiili

Suurtoetajad

Tagasi üles