Eero Epner ja Maarja Undusk

Eero Epner (1978) on üks neid inimesi, kelle kohta saab öelda, et ta „ei vaja tutvustamist“. Epner on mõjutanud oma mõtlemise ning loominguga tugevalt eesti teatri- ja kunstielu. Mäletatavasti oli Epner legendaarse NO99 dramaturg, aga tema tähendus tolles teatris ja sedakaudu terves Eesti teatripildis ületas selgelt tavapärased piirid. Epneri puhul paistab silma, et ta on suutnud anda kaaluka panuse ühtaegu nii avangardsesse kui ka klassikalisse kunstimõtestamisse. Suuresti väljendub Epneri olulisus tema kirjutatus – olgu tegu siis sotsiaalselt tundlike arvamuslugude ja esseedega või hoopis eesti kunsti- ja teatritegijate portreedega. Siin tasub tõsta esile mahukamaid käsitlusi, millest mõnedki on vormunud raamatuks. Kunstnikest on Epner kirjutanud põhjalikud teosed Konrad Mägist ja Olev Subbist, mullu ilmus ta sulest üks viimase aja silmapaistvamaid monograafiaid, mille keskmes armastatud filmi- ja teatrinäitleja Lembit Ulfsak (raamatu kirjastas Caligari). Kuidas Epner seda kõike suudab ja jõuab? Võimalik, et ta vastab sellele Kirjanike Maja musta laega saalis, kus ta vestleb Maarja Unduskiga.

Maarja Undusk (1959) on nahakunstnik ja luuletaja, kes on oma kirjaloomingu avaldamiseks kasutanud pseudonüümi Madli Morell (1983. aastal ilmus selle nime alt Unduski debüütteos, luulekogu „Tõsimäng“). Mullu tõi Undusk lugejate ette aasta üheks kõige mõjukamaks kirjandusteoseks osutunud elulooraamatu „Ellen Niit: heleda mõtte laast“ (Tammerraamat, 2022). Seda raamatut võib pidada laiemaski mõttes oluliseks kultuuriteoks, sest osutab kaheldamatult andekale luuletajale ja tõlkijale sellise mastaabiga tähelepanu, mida too igati väärib. On ju Ellen Niidu tähendus kippunud jääma pisut nii nullindate kireva kirjanduselu kui ka Unduski isa, eesti ajaloolise romaani meistri Jaan Krossi suure kuju varju. Selle aasta veebruaris pälvis Maarja Undusk oma monograafia eest Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsilt Klassiku sõbra laureaadi tiitli, samuti kandideeris „Ellen Niit: heleda mõtte laast“ Eesti Kultuurkapitali esseistikaauhinnale. Meie festivali külalistel avaneb võimalus küsida Maarja Unduskilt, mida õieti kujutab endast suurkuju taasloomine kirjasõnas, eriti veel siis, kui suurkuju on autori ema – kohtumine leiab aset Kirjanike Maja musta laega saalis, kus Unduski vestluspartneriks on Eero Epner.