Eesti Goncourt’i kirjandusauhind 2023

Goncourt’i auhind on Prantsusmaa kõige olulisem kirjandustunnustus. Selle määramine mõjutab pärjatud raamatute läbimüüki ja tõlgitavust, autorite tuntusest rääkimata. Auhinda jagatakse juba üle saja aasta, esimene laureaat oli 1903. aastal John Antoine Nau romaaniga „Force ennemie“ („Vaenlase väed“). Üsna märkimisväärne hulk Goncourt’i auhinna pälvinud teoseid on tõlgitud ka eesti keelde ning mõnigi Goncourt’iga pärjatud prantsuse autor on külastanud ka festivali HeadRead: olgu vaid mainitud Andreï Makine, kelle „Prantsuse testament“ (e k Varrak, 1999, tlk Andres Raudsepp) pälvis auhinna 1995. aastal, või Hervé Le Tellier, kelle „Anomaalia“ (e k Tänapäev, 2021, tlk Sirje Keevallik) pärjati auhinnaga 2020. aastal. Kindlasti ei tasu ka unustada Jonathan Littelli 2006. aastal Goncourt’iga pärjatud suurejoonelist romaani „Eumeniidid“, mille eestindus (Varrak, tlk Heli Allik) kuulus mullu meie suurimate kirjandussündmuste hulka. Praeguseks ulatub Goncourt’i institutsioon juba otsapidi ka Eestisse, kuna Prantsuse Instituut Eestis on hakanud koostöös Goncourt’i Akadeemiaga jagama samanimelist tunnustust ka siinmail. 2023. aasta Eesti Goncourt’i valivad prantsuse keele oskajatest õpilased, tudengid ja tõlkijad, kes selgitavad nelja finalisti hulgast välja oma lemmiku. Laupäeval, 27. mail kl 13 koguneb osa neist Aita, et loetust kõneleda ja tähistada võitjaks osutunud teost. Oma lugemiskogemusi ja -soovitusi jagavad Eesti Goncourt’i žürii liikmed: tõlkijad Maren Aare ja Leon Hagel Tallinna Ülikoolist, Ave Albert ja Juuli Teder Tartu Ülikoolist, Prantsuse Instituudi asedirektor ja keelekoostöö atašee Guillaume Raboutot ning Madleena Mattus Gustav Adolfi Gümnaasiumist. Vestlust juhib tõlkija Anna Linda Varik. Muide, noorte valitud laureaat saab ka kutse Eestisse, et kohtuda siin oma olemasolevate ja tulevaste lugejatega.