India õhtu

India kirjandust on pea võimatu mõne reaga kokku võtta. Otsapidi ulatub india kirjalik pärand ajaloo hämarusse, veedade sanskritikeelsed hümnid ja mantrad kirjutati ajal, mil tulevase Rooma küngastel kükitas ehk paar savihütti. Pärast India iseseisvumist pole aga ülepea tolku rääkida ühestainsast India kirjandusest – esimese mitte-eurooplasena 1913. aastal Nobeli kirjanduspreemia pälvinud Rabindranath Tagore kirjutas näiteks bengali keeles, mida kasutab pea samapalju inimesi kui elab terves Mandri-Euroopas. Ent kui mingi fenomen on liiga mastaapne ja kirev, et sellest ammendavalt rääkida, annab see samas vabaduse fenomenile vabast suunast ligineda ja sellele vaba käega valgust heita. Eestist leiab nii mõnegi inimese, kelle loomingus pole raske märgata India kultuuri mõjusid. Meie kirjandusest tasub tõsta esile Mathurat (1973), kelle India-kogemused kajastuvad eri moel tema luules, ent kes on tõlkinud ka eesti keelde India kirjandust (näiteks hindi kirjanikku Kunwar Narayani). Budistlikust kultuurist on ammutanud inspiratsiooni sealset bambusflööti bansurit mängiv muusik ja maalikunstnik Leho Rubis. Nad mõlemad on kutsutud festivalile HeadRead jagama ühel või teisel moel oma India-kogemusi, neile sekundeerivad armastatud luuletaja Doris Kareva (1958), Klassikaraadio saatejuht, tuntud saate „Folgialbum“ vedaja Liina Vainumetsa ning Kiievis sündinud luuletaja, kunstnik ja rännumees, vabamõtlemise eestkõneleja Sergei Solovjov (1958). Ukraina juurtega Sergei Solovjov on kirjutanud 10 raamatut Indiast. Viimasel paarikümnel aastal elab ta poole ajast Saksamaal ja teise poole Indias. Ta elukohaks Indias on metsik loodus, džungel, kus toimuvad ta kohtumised loomade ja iidsete hõimudega. Oma esinemise ajal näitab Sergei Solovjov unikaalseid foto- ja videokaadreid autentsest Indiast.