Kliima, keskkond ja kirjasõna

© Dmitri Kotjuh
Title: Content:
Time of Event:
Venue: Disaini- ja Arhitektuurigalerii (see on map)
Original language: eesti keeles
Add to Calendar:

Düstoopiaid jutustatakse nii filmikunstis kui ka kirjanduses üha rohkem. Massihävitusrelvad, tehisintellekt, tulnukad, meteoriidid, viirused, zombid. Miks on düstoopiad üha populaarsemad? Üks põhjus võib peituda selles, et need on lugudena utoopiatest lihtsalt palju köitvamad ja põnevamad. Samas võib küsimus olla ka usutavuses – me elame maailmas, kus düstoopiad tunduvad utoopiatest üha tõenäolisemad. Kui aga vaadata ökoloogilisest vaatevinklist, võib olla nii, et meil polegi enam vaja düstoopiaid jutustada, sest me juba elamegi düstoopias. Küsimus: mida saab teha kirjasõna olukorras, kus iga päev toob uudiseid mitte enam ainult liikide, vaid ka piirkondade ja koosluste väljasuremisest? Alles hiljuti kirjutas Kaarel Tarand Sirbis seoses noorte kliimameeleavaldusega, kuidas Eesti ajakirjandus läks kollektiivselt „sündmuse pisendamise teed“. Vestlusringis „Kliima, keskkond ja kirjasõna“ küsitaksegi, kas ja kuidas seista kirjasõna abil vastu sellele, et maakera keskmine temperatuur ei hakkaks eksponentsiaalselt kerkima. Vestlusringis osalevad bioloog Aleksei Lotman ja ajakirjanik Jüri Pino, seda juhib ajakirjanik Andrus Karnau.

Suurtoetajad

Tagasi üles