Lilli Luuk ja Carolina Pihelgas

Carolina Pihelgas (1986) on luuletaja, prosaist ja tõlkija on nn Värske Rõhu põlvkonna üks tuntumaid kirjanikke. Tema ilukirjanduslik debüüt, luulekogu „Sõrmemuster“ (Verb), ilmus 2006. aastal, sellele on järgnenud viis luuleteost, mis võimaldas avaldada Pihelgal kaks aastat tagasi juba valikkogu „Tuul polnud enam kellegi vastu“ (Kaksikhammas). Tõlkijana on Pihelga haare märkimisväärselt lai, ta on eestindanud hispaania, inglise, norra, kreeka, rootsi, taani ja katalaani keelest, esile võib tõsta Pablo Neruda luule pühendunud vahendamist. Lisaks kirjutamisele ja tõlkimisele on Pihelgas jõudnud olla Värske Rõhu peatoimetaja ning praegusel hetkel kureerib ta eesti kirjanduselu Loomingu kriitikatoimetaja. Mullu debüteeris luuletaja ja miniaturistina loorbereid lõiganud Pihelgas ka pikemas proosas, kui avaldas romaani „Vaadates ööd“ (Kaksikhammas), mis käsitleb mäletamisega seotud valusid ja nende tekkepõhjuseid. Kuna raamatu tegevustiku keskmes on ema ja tütre suhted, täpsemalt tütre katse tuua selgust ema päritollu, siis on romaanis olulisel kohal ka naistevastane ebaõiglus. Pihelgas räägib oma mitmekesisest loomingust lähemalt laupäeval, 27. mail kl 17 Kirjanike Maja musta laega saalis, kui ta vestleb Lilli Luugiga.

Lilli Luuk (1976) on kahtlemata viimase paari aasta suurim fenomen eesti kirjanduses, kelle debüütnovell „Auk“, mis ilmus 2017. aastal Loomingus, pälvis kohe ka Friedebert Tuglase novellauhinna. Selle aasta alguses avaldas ajaleht Sirp küsimusega „Kes on Lilli Luuk?“ pealkirjastatud artikli, kus püüti võtta kokku imestust selle loomuliku jõu üle, millega Luuk ennast kehtestas, sundides kriitikuid kasutama lausa kosmilisi võrdpilte kirjanduslikust sabatähest. Tolleks hetkeks oli Luuk sättinud ennast rahulikult eesti lugejate teadvusse kui üks olulisemaid uusi autoreid. Tema lühiproosakogu „Kolhoosi miss“ (mille nimilugu tõi Luugile 2021. aastal teise Tuglase novelliauhinna) kuulub mulluste kesksete eesti proosateoste hulka (teose kirjastas Saadjärve Kunstikeskus). Luugi novellid käsitlevad Eesti lähiajaloo murranguliste sündmuste taustal Eesti väikeste nurgataguste depressiivset ja absurdset eluolu – ja sageli selle absurdi ohvriks langevate naistegelaste pilgu kaudu. Lilli Luuk astub meie festivali publiku ette, et vestelda proosa kirjutamisest ja muustki Carolina Pihelgaga.