Nice-Luule, vol. 2

Nagu eelmiselgi aastal, soovib festival HeadRead lasta kõlada noorte naiste poeetilistel häältel. See pole raske, sest eelmine aasta tõi lugejate ette mitmeid tugevaid kogusid noorema põlve naissoost luuletajatelt. Juhan Liivi luuleauhinna ja Gustav Suitsu luulepreemiaga pärjatud Maarja Pärtna avaldas mullu oma viienda raamatu, proosaluulekogu „Elav linn“ (Tedretäht), ajastutundliku tekstikogu, mis asetab suured ökoloogilised küsimused inimese ja looduse kooseksistentsi tulevikust autorile isiklikult olulistesse kodustesse paikadesse. Maarja-Liis Mölderi mullune luulekogu „Meesinine“ (Vihmakass ja Kakerdaja) on silmapaistvalt otsekohene ja isiklik sissevaade ellu, mistõttu kandideeris teos ka Eesti Kultuurkapitali luuleauhinnale. Tunnustatud luuletaja ja näitekirjaniku  Andra Teede värskeimas kogus „Emadepäev“ (Teede Tekst) põimuvad isiklikud, laste ja emadusega seotud lootused ning viimaste aastate ebakindla, epideemiate ja suure sõja haardesse sattunud maailma ohud. Luuletaja Hanneleele Kaldmaa teine raamat „Sinustki võib saada fossiil“ (Hunt) põimib omavahel osavalt hävingu ja loomise ning kaotamise ja avastamise motiive, tulemus on ühtaegu maine ja kosmoloogiline, ajaline ja ajatu. Luuletaja ja prosaisti Aliis Aalmanni debüütraamat „Verihaljas“ (Kultuurileht) ilmus 2021. aastal. Selles luulekogus toob Allmann kokku loomislaulude poeetika, Lõuna-Eesti maastikud ja keelelaadi ning isiklikud otsingud.