Romana Romanõšõn ja Andri Lessiv (rõdusaalis)

Sõjad ei saa kahjuks läbi siis, kui lakkab sõjaline konflikt, kui kirjutatakse alla relvade kõnet lõpetavale lepingule. Sõda võib inimeste meeltes kesta veel aastaid, aastakümneidki. Seetõttu tuleb hakata mõtlema sõja olemusele juba sõja ajal. Seda eriti just Venemaa agressiooni puhul, mis kujutab endast näidet eriti ebaõiglasest rünnakust; sõjast, mille ajendid on rajatud ebaõiglusele ja mille iga päev kasvatab ebaõigluse määra. Mida seada vastu ebaõiglusele, mida miski enam olematuks ei tee ega tagasi ei võta? Võimalik, et kunstnike tandem Romana Romanõšõn ja Andri Lessiv püüabki noortele lugejatele kirjutatud raamatus „Sõda, mis muutis Rondot“ (Draakon & Kuu, 2022, tlk Ilona Martson) sellele vastust otsida. Algselt 2015. aastal ilmunud Rondo lugu sai tõuke aasta varem aset leidnud Krimmi okupeerimisest. Tundub, et Rondo kujutamises on Romanõšõn ja Lessiv ammutanud inspiratsiooni ka oma sünnikohast Lvivist, kus nad mõlemad 1984. aastal ilmavalgust nägid – Rondo on väga ilus koht, aga seal valitseva rahu purustab üks vastik tegelane: ilma hääle, näo ja tunneteta Sõda. Linnaelanikel, sealhulgas kolmel sõbral, klaaspoiss Dankol, paberlind Zirkal ja õhupallkoeral Fabianil, tuleb leida moodus, kuidas seada märatsevale Sõjale vastu oma haprad kehad ja meelekindel vaim.

• „Sõda, mis muutis Rondot“. Karmiteemaline, kuid lastele elujulgust süstiv teos (Eesti Päevaleht)
• Selgusid Paabeli Torni tõlkeauhinna tänavused laureaadid