Arvo Valton

Arvo Valtonist (1935) on harjutud rääkima ennekõike kui lühiproosameistrist, kelle 1960. ja 1970. aastatel ilmunud lühijutud kuuluvad kahtlusteta Eesti novellikirjanduse paremikku. Valtonit võib pidada Eesti oma Sergei Dovlatoviks, sest nende lähtekoht oli sarnane: mõlemaid painas lõhe ühiskonna ametliku ideoloogia ja valitsevate olude vahel. Aga kui Dovlatov kasutas autobiograafilisi elemente üsna otseselt, siis Valton otsis ootamatuid tegevuskohti, mille seotus tema enda eluga polnud oluline ja mis seetõttu kõlasid laiemas mõttes sümboolselt. Samas on oluline meeles pidada, et Valton äärmist mitmekülgsust: ta on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, aforisme, luulet, näidendeid ja stsenaariume (ärgem unustagem Valtonit kui „Viimse reliikvia“ stsenaristi!). Viimastel aastatel on Valton paistnud silma Venemaa aladel elavate soome-ugri rahvaste loomingu süsteemse vahendajana – see on mastaapidelt täiesti omaette elutöö. Arvo Valtoniga on võimalik kohtuda Kloostri Aidas pühapäeval, 31. mail kl 16, mil temaga vestleb kirjandusteadlane ja kirjanik Jaanus Vaiksoo.