Mats Traat

Mats Traat (1936) on mitte ainult mitmekülgne kirjanik, vaid mees, kes on mõjutanud eesti kirjandust kõikides žanrites, milles ta põhjalikumalt kirjutanud. Tema luulelooming ulatub ühelt poolt 1962. aastal ilmunud „Noorte autorite“ esimese kassetini, teisalt aga on ta rääkinud tugevalt kaasa uue aastatuhande luules, seda eelkõige tänu Harala elulugudega jätkamisele. Mats Traat on Jaan Krossi kõrval ainus kirjanik, kes pälvinud Tuglase novelliauhinna neljal korral. Romaanikirjanikuna on Traat kirjeldanud põhjalikult Eesti lähiajalugu, täpsemalt ajavahemikku 19. sajandi keskpaigast nõukogude ajani. Tema teoste kangelased kõnelevad Tartu murret ja sageli Nuustakust kaugemale ei kipu. Traadi peateoseks võib pidada 13 osast ja umbes 3000 leheküljest koosnevat jõgiromaani „Minge üles mägedele”, mida nimetatakse ka Palanumäe sarjaks. Teose esimene osa „Puud olid, puud olid hellad velled” ilmus 1979 ja viimane osa „Õelate lamp” peaaegu kolmkümmend aastat hiljem. Romaan haarab endasse umbes sada aastat, kus suured ajaloolised hoovused põimuvad lokaalse küla- ja loodustundega. Kirjanik ja kirjandusteadlane Jaanus Vaiksoo on väitnud, et „Minge üles mägedele“ on „Eesti ajalugu lõhnades“. Mats Traadiga on võimalik kohtuda Kloostri Aidas pühapäeval, 31. mail kl 17, mil temaga vestleb kirjandusminister Mart Juur.