Eesti uuemad novellid

2014. aastat võib eesti kirjanduses kahtlusteta pidada novellidele kuuluvaks aastaks. Lausa viit seitsmest Kultuurkapitali proosaauhinna nominendist võib pidada novellikoguks, olgugi et mitmest esile tõstetud teosest leiab tekste, mille iseloomu ei saa üksüheselt novelližanriga siduda. Kuigi Eesti kirjanduselus püsib novellikunst olulisel kohal – 1971. aastast jagatav Friedebert Tuglase novelliauhind on meie üks kõige olulisemaid kirjandustunnustusi –, kipuvad novellid raamatuturul pisut romaanide varju jääma. Kuna aga novelližanril läks mullu kindlasti paremini kui kodumaisel romaanil, siis soovib festival HeadRead selle erilise kunstivormi head elujärge tähistada. Sestap palusime oma novellidest rääkima ja neid esitama mõned selle nõudliku žanri kõige silmapaistvamad autorid: Kätlin Kaldmaa, kelle novellikogust „Väike terav nuga“ leiab nii baturinlikku avarilmalikkust kui ka teravat ühiskondlikku naisenärvi; Maarja Kangro, kelle „Hüppa tulle“ näitab teda jätkuvalt inimsuhete iroonilise ja hoogsa kirjeldajana; Urmas Vadi, kes talle omase lustiga segab oma värskes jutukogus „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“ surmahirmu ja elutahet ning filmitegijana tuntud Ilmar Taska, kelle novell „Pobeda“ pälvis 2013. aastal ajakirja Looming preemia ning kelle lühijutte on saatnud rahvusvaheline edu. Novellikirjanikud vahetavad mõtteid reedel, 29. mail kl 19 Kloostri Aidas.