Puhas eesti kirjandus

Eesti kirjandusel paistab rahvusvahelises plaanis minevat üha paremini. Andrus Kivirähk äratab tähelepanu Prantsusmaal ja mujalgi, Meelis Friedenthali „Mesilased“ on ilmunud või ilmumas kümmekonnas keeles, Rein Raua romaanid leiavad üha rohkem kõlapinda väljaspool Eestit, Piret Raua raamatutest ilmub tõlkeid päris pöörases tempos. Selle valguses võiks heita õhku küsimuse, kas eesti kirjandusest leiab jooni, mis eristavad teda näiteks läti, soome või prantsuse kirjandusest – või on kõik ikkagi kinni autori isiklikus andekuses? Kas eesti kaasaegsest kirjandusest kumab välja mikitalik eri- ja salapära või eksitab meid puhas juhus? Seda küsimust on muidugi kõige mõistlikum esitada neile, kes näevad eestlaslikku meelelaadi ühtaegu lähedalt, aga samas kõrvalt – eesti kirjanduse tõlkijatelt. Sestap kogunebki meie festivalile nimetatud eluala esindajate crème de la crème: lätlanna Maima Grīnberga ja ameeriklane Adam Cullen. Vestlust suunab Eesti Kirjanduse Keskuse juht Ilvi Liive.