Armin Kõomägi ja Tauno Vahter

Armin Kõomägi (1969) on eesti ettevõtja ja kirjanik. Eesti kirjandusse tuli Kõomägi ootamatult ja hooga – tema esimene novell, absurdimaiguline „Anonüümsed logistikud“ – ilmunud ka autori debüütteoses, novellikogus „Amatöör“ (Pegasus, 2005) –, mis räägib meestest, kes püüavad iga oma tegevust, sh õllejoomist ja kusemist, ratsionaalselt mõõdistada, võitis 2006. aastal Tuglase novelliauhinna. Nõnda jõulisele debüüdile on järgnenud lennukas ilukirjanduslik teekond – näiteks võitis Kõomäe romaan „Lui Vutoon“ (Tuum, 2016), postapokalüptiline, tasapisi puhastustuleks muutuvas ostuparadiisis aset leidev absurdikas, Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. Kõomägi on loonud oma teostega isikupärase ilukirjandusliku omamaailma, mille koostisosadeks absurdihuumor, rämedusse kargav keelekasutus, ühiskondlik närv, mis sisaldab teravmeelseid torkeid tarbimisühiskonna suunas, ning pilgari tagant avanevad eksistentsialistlikud küsimuspüstitused. Mullu ilmus Kõomäelt tema kolmas romaan „Taevas“ (Varrak), unenäo ja ärkveloleku piiril balansseeriv (meele)rännak, moodsa rahvusvahelise mehe odüsseia, mis viib ta ühest maailma lennujaamast teise, ning tekitab ühtaegu äratuntavalt tänapäevase ja sürreaalse atmosfääri.

Tauno Vahter (1978) on eesti kirjanik, kirjastaja, tõlkija ja mälumängur, kes veab Tänapäeva, Eesti üht prestiižsemat kirjastust. Aastaid kirjastamise ja peamiselt soome kirjanduse tõlkimisega tegelenud Vahter pöördus ilukirjutamise poole suhteliselt kõrges vanuses, 2020. aastate alguses, mil ta avaldas novellikogu „Pikaajaline kokkusaamine“ (Tänapäev, 2020). Sellele on järgnenud romaanid, mille aineseks sageli erakordsed, mõnikord lausa äärmuslikud, pööraseidki seikasid sisaldavad elusaatused – näiteks Vahteri esimese romaani „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ (Tänapäev, 2021) nimitegelase prototüübiks on Johannes Lapmanni nimeline mees, kes püüdis korduvalt Nõukogude Liidust põgeneda. Vahteri erudeeritus ja absurdi kalduv huumorimeel ühinevad ka tema värskeimas raamatus, kolmandas romaanis „Elevandi üksildus“ (Tänapäev, 2024). Nagu varasemateski teostes, annavad siingi tooni värvikad tegelased: raha eest ennast näitav kogukas Aliide, kelle tegelaskuju põhineb 1930. aastatel Eesti kõige raskemaks naiseks arvatud Alviine Pedriksi elul, ning Ralf Vessenbergi nimeline avalikkusest hoiduv rikkur, kellel tekib igati mõistetav soov soetada endale isiklik elevant.