Eesti Goncourt’i auhind: värske prantsuse kirjandus

Goncourt’i kirjandusauhind on Prantsusmaa kõige olulisem ilukirjanduslik tunnustus, mida on antud välja juba alates 1903. aastast. Kui nüüd küsida, kuidas puudutab see auhind Eestit ja eesti kirjanduselu, siis on ilmselge, et prantsuse kirjandus on avaldanud nii maailma, Euroopa kui ka eesti kirjandusele suurt mõju – alustades François Villoni mässumeelsetest luuletustest ja François Rabelais’ karnevalikirjandusest ning lõpetades Michel Houellebecqi sapiste, ühiskonna allakäiku kuulutavate romaanidega või Eestigagi seotud Katrina Kalda ajastutundliku loominguga. Ei ole võimalik mõelda 20. sajandi kirjandusele, kus puudub näiteks Marcel Prousti või Simone de Beauvoiri panus. Goncourt’i auhinnas kajab prantsuse kirjanduse kaalukus selgelt kaasa, näiteks 2009. aastal pälvis auhinna Jonathan Littelli eepiline ja painajalik Teise maailmasõja romaan „Eumeniidid“, mida on reklaamitud kui 21. sajandi „Sõda ja rahu“. Muide, teose eestikeelne tõlge, autoriks Heli Allik, liigitub eestikeelsegi kirjanduselu viimase kümnendi olulisemate sündmuste hulka. Sestap pole imestada, et kirjandusfestival HeadRead kutsub kokku mõned noored prantsuse keelt mõistvad kirjandushuvilised, kes vahetavad mõtteid 2024. aasta Goncourt’i auhinna nonimentide üle ja valivad ka välja oma lemmiku(d).