| Pealkiri: | Sisu: |
|---|---|
| Toimumisaeg: | |
| Toimumiskoht: | Ait (vaata kaardil) |
| Ürituse formaat: |
|
| Ürituse keel: | eesti keeles |
| Lisa oma kalendrisse: |
|
Käesolevat kirjanduskevadet elavdasid Eesti Kirjanike Liidu uue juhi valimised. Kandidaate oli neli, kõik teada-tuntud tegijad, kolmele mehele pakkus konkurentsi üks naine – luuletaja, kirjanik ja tõlkija Maarja Kangro, kes ka valimised võitis. Sedasi katkestas Kangro edu kirjanike liidu rohkem kui saja-aastase esimeeste traditsiooni. Ajad on selgelt muutunud – kui 1933. aastal talletati Tallinna raekoja saali külastanud eesti kirjanikkond fotole, leiab sealt 26 mehe vahelt vaid ühe naise – Marie Underi. Ent meie elame juba mõnda aega soolise võrdõiguslikkuse ajastul, mistõttu pole imestada, et selle tendentsi resonantsi on selgelt tunda ka eestikeelses kirjasõnas, kus tugevate ja iseteadlike naiste panus pole enam mingi haruldus. Kirjandusfestival HeadRead on juba mitu aastat kutsunud neid hääli meie kavva kõlama. Sel aastal avaneb võimalus näha-kuulda järgmisi autoreid: juba 1990. aastatest oma sotsiaalselt tundlike teemade ja lõikava stiiliga tähelepanu pälvinud, selle aasta märtsis oma 50. sünnipäeva tähistanud luuletaja Elo Viiding; noorema põlvkonna üks tähelepanuväärsemaid uusi hääli ja luuleesitajaid Rika Tapper; keskkonnatundliku poeesia üks esikõnelejaid Janika Läänemets; luuletaja ja tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins, keda on noorest east hoolimata jõutud juba pärjata kirjandusfestivali Prima Vista „Esimese sammu“ preemiaga, ning ajakirja Värske Rõhk tõlke- ja päevikutoimetaja, luuletaja Mirjam Parve, kelle debüütluulekogu „Varjukeha“ (2023) pälvis Betti Alveri kirjandusauhinna.
