Robin Robertson ja Jan Kaus

Robin Robertson (1955) on šoti luuletaja. Juba tema esimene luulekogu, 1997. aastal ilmunud „A Painted Field“ („Maalitud väli“) hämmastas lugejaid oma küpsusega, mille jõud juhtis neid inimhinge tumedaisse sügavustesse ning tõi autorile Šotimaa parima debüütraamatu auhinna. Robertsoni luuleloomingu taustal tõuseb esile 2018. aastal ilmunud poeemromaan „The Long Take“ („Pikk kaader“), mis kandideeris Bookeri auhinnale, lisaks pälvis Robertson raamatu eest esimese luuletajana Walter Scotti nimelise auhinna. Teos jälgib ühe noore, Teisest maailmasõja hakklihamasinast ja Normandia dessandist eluga pääsenud noormehe kulgemisi läbi Ameerika. Posttraumaatiline stress ei võimalda poeemromaani kangelasel koju minna, sestap otsib ta oma rännakul lunastust ja muutust mandri suurtest linnadest – New Yorgist, San Franciscost ja Los Angelesest –, mis meenutavad talle äsjast sõda, kuna aeg-ajalt paistavad need olevat väga kaugel, seejärel aga tulevad ootamatult lähedale. Robertsoni värskeim raamat on 2020. aastal ilmunud „Grimoire“ – pealkiri viitab vanadele maagiaõpetustele, mis näitasid, kuidas valmistada talismane, amulette või luua maagilisi sõnu ja kutsuda välja vaime – igasugu vaime asub välja kutsuma ka Robertson, sestap lainetavad tunded ja sündmused ses raamatus nagu tema koduse Šotimaa maastik. Robin Robertsoniga vestleb kirjanik Jan Kaus.