Tiit Aleksejev ja Meelis Friedenthal

Meelis Friedenthal (1973) on eesti kirjanik. Juba tema debüütromaan, ulmelugu „Kuldne aeg“ (Tuum, 2005) äratas tähelepanu ja võitis 2004. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha. Friedenthali teine romaan „Mesilased“ (Varrak, 2012) on köitev, ühtaegu ajalooline ja unenäoline sissevaade 17. sajandi lõpu Liivimaa ja Tartu olustikku. Raamat osutus Friedenthali ilukirjanduslikuks läbimurdeks, 2013. aastal pälvis kirjanik oma teose eest Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Friedenthali kolmanda romaani „Inglite keel“ (Varrak, 2016) tegevus leiab samuti aset Tartus ning pendeldab 17. sajandi ja 20. sajandi viimaste kümnendite vahel. Tegu on intellektuaalse ja alkeemilise õuduslooga, mille veidralt kõhedas atmosfääris annavad tooni salapärased vesimärgid vanadel käsikirjadel ning keegi üleloomulike võimetega torupillimängija. Oma kõige uuemas raamatus, Kultuurkapitali proosaauhinnaga pärjatud romaanis „Punkti ümber“ (Varrak, 2023), mida inspireeris surnute hääli lindistanud eesti päritolu (elu)kunstniku Friedrich Jürgensoni elu, kasvatab Friedenthal oma kujutlusvõime geograafilist haaret, viies lugejad 20. sajandi alguse Odessasse, Konstantinoopolisse, Pariisi ja mujalegi, et anda oma müstilis-maagilisele meelelaadile, eruditsioonile ja nägemuslikkusele senisest laiem kandepind. Meelis Friedenthaliga vestleb Tiit Aleksejev.

Tiit Aleksejev (1968) on eesti prosaist ja näitekirjanik, pikaaegne Eesti Kirjanike Liidu esimees (2016–2024). Aleksejevil on ajaloolase haridus, mida on selgelt näha ka tema ilukirjanduslikus loomingus, kuna see on ammutanud vägagi erinevatest minevikuallikatest, samuti on Aleksejev poetiseerinud nii oma kodumaa kui ka laiemalt Euroopa ajalugu. Eesti minevikku on Aleksejev süüvinud väga laias ajalises lõikes: näidend „Leegionärid“ (Loomingu Raamatukogu, 2010) heidab pilgu 1940. aastate kõige keerulisematesse hetkedesse; 2018. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna pälvinud „Tõlkija“ kirjeldab pastori ja piiblitõlkija Adrian Virginiuse (1663–1706) elu lõppu tsaar Peeter I vägede vallutatud Tartus, ning näidend „Kuningad“ (Loomingu Raamatukogu, 2014) viib lugejad otsapidi 14. sajandisse, keset Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi. Aleksejevi kõige tuntum ja mahukaim ilukirjanduslik töö ulatub ajas ja ruumis veelgi kaugemale – Esimese ristisõjani. Aleksejev kirjeldab seda pöördelise mõjuga sündmust kolmes romaanis: „Palveränd“ (Varrak, 2008), „Kindel linn“ (Varrak, 2011) ja „Müürideta aed“ (Varrak, 2018). Ristisõja-triloogia esimese raamatu eest pälvis Aleksejev 2010. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Tiit Aleksejeviga vestleb Meelis Friedenthal.