Eesti kirjanduskultuuris on tõlked mänginud alati olulist osa – näiteks Marie Under, Betti Alver, A. H. Tammsaare või Johannes Semper olid mitte ainult olulised luuletajad või prosaistid, vaid ka esmaklassilised tõlkijad. Seega pole imestada, et praegugi tegutseb Eesti Kirjanike Liidu hõlma all aktiivselt tõlkijate sektsioon. Enamgi: tõlkeid on kasutatud mitte ainult kirjandusliku vaatevälja laiendamiseks, vaid tõlkimise kaudu on paljud eesti kirjanikud saanud rakendada erialaselt oma sotsiaalset närvi. Mõned meie kõige olulisemad 21. sajandi alguse luuletajad – nagu Maarja Kangro, Carolina Pihelgas, Katrin Väli või Igor Kotjuh – on hakanud viimastel aastatel tõlkima ukraina luulet, kusjuures otse allikakeelest, mitte mõne teise keele vahendusel. Kõik nimetatud kogunevad festivali HeadRead raames Ukraina Kultuurikeskusse, et lasta kõlada kaasaegsel ukraina luulel. Nendega liituvad juba mõnda aega Eestis elav ukraina luuletaja ja tõlkija Katja Novak ning keeleteadlane Anna Verschik, kes koostas tänavu moodsa ukraina luule valikkogu „Kas rabelen välja sellest tusast?“ (EKSA), kust leiab Verschiku tõlgete kõrval ka tema enda värsse.
