Tänavu tähistatakse 30. jaanuaril esimest korda eesti kirjanduse päeva. Sellel puhul toimub mitmeid üritusi ja ühtlasi on see hea võimalus soovitada muud lugemist-vaatamist-hääletamist kirjanduse ja keele vallas. Eesti kirjanduse päeva üritused Eesti kirjanduse päev Oskar Lutsu majamuuseumis Eesti kirjanduse päev rahvusraamatukogus Eesti kirjanduse pidunädal Jooksvat teavet leiab eesti kirjanduse päeva lehelt Facebookis. Vaatamist ja kuulamist … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Kui kirjandusteostest räägitakse malest ja maletajatest, tõuseb sageli teemaks kinnisideelisus. Malemäng on obsessioonide taimelava. Miks nii? Ehk seetõttu, et male tundub elu kontrollimatuse kõrval selge, male kauni süsteemsuse kõrval võib kõik muu paista tühine või keeruline. … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Loomingu Raamatukogu pakub pidevalt häid üllatusi. Lugesin hiljuti LR-s ilmunud rumeenia kirjaniku Mircea Cărtărescu novellikogu „Ruletimängija“ (tlk Riina Jesmin). Kogu sisaldab kolme juttu, keskmine kannab pealkirja „Mendebil“. Mendebil on üks imelik poiss, kes sekkub üsna kaootilise … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Ma pole väga suur koomiksite lugeja, ent mõned piltraamatud mängisid mu vaimses kujunemises suurt rolli ning seda ka ilukirjandusliku väljenduse parema tajumise mõttes. Näiteks Priit Pärna „Tagurpidi“ ei paku mitte ainult ägedat omamaailma, vaid ka keelelist … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Netist saab osta sellise tekstiga särke. Mis tähendab, et lause elab oma elu, kuigi pole üldse kindel, kas Gustave Flaubert on kuidagi sedasi ülepea öelnud (lause teine versioon kõlab: „Madame Bovary, c’est moi“). Võimalik, et Flaubert … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Olen mõelnud Irenele omajagu. Eestikeelsete lugejate ette ilmus Irene 2022. aasta alguses, kui avaldati soome kirjaniku Tommi Kinnuneni romaan „Ei öelnud, et kahetseb“. Kuna olin selle romaani tõlkija, tuli mul lasta Irene endale väga lähedale. Romaan … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Mulle meeldivad kihilised kirjutised; lood ja luuletused, mis sisaldavad teisi lugusid, mis rajavad radu teiste tekstide juurde. „Hamlet“ on Boriss Pasternaki suurromaani „Doktor Živago“ nimitegelase luuletus, mille kihte pole raske märgata. 1) Pealkiri – ja ka … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Joseph Grand on Albert Camus’ romaani „Katk“ tegelane, kes püüab kirjutada romaani, aga ta pole jõudnud kaugemale esimesest lausest, mida ta pidevalt üle kirjutab: „Ühel ilusal maikuu hommikul ratsutas elegantne amatsoon uhkel raudjal märal mööda Boulougne’i … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Kirjandus ei ela mitte ainult kirjandusteostes või kirjandussündmustes, vaid ka oma mõjujõus ja selles, kuidas mõjujõud ilmneb. Mõnikord võib mõju ulatuda vahetust kirjanduselust õige kaugele, leida ilmnemiseks sama imelikke teid kui Jumal. Räägin selle ilmestamiseks ühe … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Friedebert Tuglas kirjutas kõige muu hulgas eoseid – eriti lühikesi tähelepanekuid, visandlikke muljeid, mis annavad Tuglast põhjalikult uurinud Jaan Unduski sõnul hea võimaluse heita pilku klassiku „inspiratsiooni köögipoolele“. Taolised „võimalike teoste eod“ on Unduski meelest „kahepaiksed“: … Loe edasi
