Sirli Staub „pöörduks / mis ei saagi sulgudes / mitte avaneda / ja avanedes siis vastavalt / yes you guessed it / mitte sulguda“ (lk 60) Mart Kanguri pöörduks on klaasist, vähemalt esmapilgul tundub nii. Kangur kirjutab läbipaistvatel teemadel nagu armastus, lootus, hukatus ja ma-olen-luuletaja-igapäevaelu, mis võivad olla kogenematu käsitleja käes purunemisohtlikud (sest kas armastuse … Loe edasi
Igor Kotjuh Sveta Grigorjeva „Frankenstein“ (Suur Rida, 2023) Hea teos ja sellele väärt tunnustus ei saa alati kokku. Sel juhul jääb loota vaid lugejate peale: kas leiavad raamatute merest selle erilise, kuldse kalakese, teksti, mis oskab mitmekordselt üllatada. Mulle tundub, et midagi sarnast on juhtunud Sveta Grigorjeva luulekoguga „Frankenstein“. Kui preemiarongid läksid raamatust mööda, pole … Loe edasi
Ingrid Velbaum-Staub Mis hütis oli? Ma ei tea. Kurjus. Kas te olete midagi sarnast varem näinud? Ei. See oli kuri. Kas te oskate seda kirjeldada? See oli kuri, see oli punane ja see liigutas. Proua, kas te olete kindel, et see liigutas? Te ütlesite enne, et oli pime. Vannun, et see liigutas. See oli kuri. … Loe edasi
Mari Rebane Kas elu jäljendab kunsti või on see vastupidi, selles on küsimus. Või siis tegelikult ei ole, sest kui näiteks kirjasõnasse valada kõik see värvikus, mis võib elus ette tulla, ei usuks seda keegi. Välja arvatud juhul, kui tegu ongi autobiograafiaga. Anne Glenconner, õigemini paruness Glenconner on Briti aadlidaam, kelle sulest ilmus 2019. aastal … Loe edasi
PÕRUTUS 24. VEEBRUARIL Tõnu Karjatse „Sõda tabas mind pähe. Ta jäigi mulle pähe kinni,” kirjutab Céline (kodanikunimega Louis-Ferdinand Céline) oma katkendlikus romaanijupis „Sõda”, mis ilmus tänavu Heli Alliku tõlkes kirjastuselt Varrak. „Sõja” algupärand ilmus mainekal kirjastusel Gallimard leitud käsikirjade põhjal ligi 60 aastat pärast kirjaniku surma ning paigutub samasse temaatilisse ritta ta tuntumate romaanidega „Reis … Loe edasi
Krista Kaer Ma pole kunagi arvanud, et kirjandust saab jagada meeste ja naiste kirjanduseks, määravaks on ikka olnud see, kas raamat kisub mind kaasa ja paneb lugema, või ei tee seda. Kristiina Ehini raamat kisub kaasa küll, juba esimestest lehekülgedest, kui ta loetleb kõiki neid rolle, mida naine peaks täitma. Seal on Abielunaine, Aasta Ema, … Loe edasi
Leenu Nigu Esimese eestikeelse raamatu trükkiandmiseni läks siis veel peaaegu 400 aastat. Millalgi 1133. ja 1138. aasta vahel kirjutas üks nunn ühele mungale kirja. Selles tõigas üksi pole midagi mainimisväärset. Arvata võib, et seda tuli vahel ikka ette. Võib-olla pole harukordne ka see, et tegu oli kunagise armastajapaariga. Arvata võib, et inimesed armusid isegi keskajal … Loe edasi
Indrek Koff Viimasel ajal on üha sagedamini väljendatud muret, et kirjandus hakkab tasapisi hääbuma ja kipub jääma üpris ahtakese seltskonna eralõbuks. Raamatud on hirmus kallid (see on õige ja sellest probleemist ei paista pääsu olevat), tähelepanuturg kirju ja muu meedia poole kaldu, elu liigub üleüldse justkui kiiruse ja pealiskaudsuse poole ja aeglust eeldav lugemise kunst … Loe edasi
Jan Kaus Käesoleva aasta 30. jaanuaril – kuupäeval, mil on juba paari aasta jagu jõutud tähistada eesti kirjanduse päeva – kuulutatakse avatuks eesti raamatu aasta, mis kestab järgmise aasta emakeelepäevani, 14. märtsini. Et tõsta omalt poolt esile eestikeelse raamatu poole tuhande aasta pikkust ajalugu ning anda nähtuse olulisuse tunnustamisse oma panus, otsustasime festivali HeadRead toimkonnas … Loe edasi
Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult. Kuigi mu käsutuses pole vastavat statistikat, tundub mulle, et kui peaksin vedama kihla, milline linn asub ilukirjandusliku esinemissageduse tipus, teeksin panuse Veneetsiale. Seda muidugi juhul, kui arvestada asula ilukirjanduslikke mainimiste seost elanike arvuga ning nende mainimiste … Loe edasi
