Lõpmatus

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  Loomingu Raamatukogu pakub pidevalt häid üllatusi. Lugesin hiljuti LR-s ilmunud rumeenia kirjaniku Mircea Cărtărescu novellikogu „Ruletimängija“ (tlk Riina Jesmin). Kogu sisaldab kolme juttu, keskmine kannab pealkirja „Mendebil“. Mendebil on üks imelik poiss, kes sekkub üsna kaootilise … Loe edasi

Kakskümmend kikilipsu

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  Ma pole väga suur koomiksite lugeja, ent mõned piltraamatud mängisid mu vaimses kujunemises suurt rolli ning seda ka ilukirjandusliku väljenduse parema tajumise mõttes. Näiteks Priit Pärna „Tagurpidi“ ei paku mitte ainult ägedat omamaailma, vaid ka keelelist … Loe edasi

Je suis Madame Bovary

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  Netist saab osta sellise tekstiga särke. Mis tähendab, et lause elab oma elu, kuigi pole üldse kindel, kas Gustave Flaubert on kuidagi sedasi ülepea öelnud (lause teine versioon kõlab: „Madame Bovary, c’est moi“). Võimalik, et Flaubert … Loe edasi

Irene

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  Olen mõelnud Irenele omajagu. Eestikeelsete lugejate ette ilmus Irene 2022. aasta alguses, kui avaldati soome kirjaniku Tommi Kinnuneni romaan „Ei öelnud, et kahetseb“. Kuna olin selle romaani tõlkija, tuli mul lasta Irene endale väga lähedale. Romaan … Loe edasi

„Hamlet“

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  Mulle meeldivad kihilised kirjutised; lood ja luuletused, mis sisaldavad teisi lugusid, mis rajavad radu teiste tekstide juurde. „Hamlet“ on Boriss Pasternaki suurromaani „Doktor Živago“ nimitegelase luuletus, mille kihte pole raske märgata. 1) Pealkiri – ja ka … Loe edasi

Grand

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  Joseph Grand on Albert Camus’ romaani „Katk“ tegelane, kes püüab kirjutada romaani, aga ta pole jõudnud kaugemale esimesest lausest, mida ta pidevalt üle kirjutab: „Ühel ilusal maikuu hommikul ratsutas elegantne amatsoon uhkel raudjal märal mööda Boulougne’i … Loe edasi

Ferdinand

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  Kirjandus ei ela mitte ainult kirjandusteostes või kirjandussündmustes, vaid ka oma mõjujõus ja selles, kuidas mõjujõud ilmneb. Mõnikord võib mõju ulatuda vahetust kirjanduselust õige kaugele, leida ilmnemiseks sama imelikke teid kui Jumal. Räägin selle ilmestamiseks ühe … Loe edasi

Eosed

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  Friedebert Tuglas kirjutas kõige muu hulgas eoseid – eriti lühikesi tähelepanekuid, visandlikke muljeid, mis annavad Tuglast põhjalikult uurinud Jaan Unduski sõnul hea võimaluse heita pilku klassiku „inspiratsiooni köögipoolele“. Taolised „võimalike teoste eod“ on Unduski meelest „kahepaiksed“: … Loe edasi

Doris

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  Raul Meelel on üks tore piktograafiline tekst. See koosneb hulgast D-dest, mis omakorda moodustavad suurema D. Kunagi kahtlustasin, et D-sid on ühtekokku 500 (Rooma D), aga lugedes järje kaotanuna tundus neid olevat rohkem. Suure D tipus, … Loe edasi

Cras amet qui numquam amavit

Festivali ootuses ühendame sügise ja kevade sujuvalt tähestikust inspireeritud mõtisklustega Jan Kausilt – eks ikka kirjandusest, kuid mitte ainult.  On üks ladinakeelne lause, mida kohtasin esimest korda John Fowlesi romaani „Maag“ lõpus: „cras amet qui numquam amavit / quique amavit cras amet“. Jaan Kaplinski tõlkes kõlab see nii: „Homme maitse esmakordset, homme tuntud armastust.“ Lihtsamalt … Loe edasi

Suurtoetajad

Tagasi üles